| Eile oli linnavalitsusel kavas võtta vastu Supeluse 22 asendustäitmise hoiatus, mis oleks kohustanud aktsiaseltsi Pärna järgmise aasta alguseks omavoliliselt ehitatud hotelliosa lammutama, kirjutab Pärnu Postimees. Ettevõtjal on mõistlik katus peale jätta Hommikul soovis AS Pärna, et linnavalitsus sellist korraldust vastu ei võtaks, sest ta olevat saanud planeeringu vaidlustanud naabritega kokkuleppele. Linnavalitsus otsustas nädala oodata, et uusi asjaolusid selgitada. Tegutsevast hotellist ühe osa lammutamine on Eestis pretsedent. Kui linn võtab kolmandalt korruselt 12 meetri pikkuse jupi, jääb osa majast katuse ja kommunikatsioonideta ning hotellilt tuleb kasutusluba ära võtta. Kui ettevõtja ise lammutab, saab ta samal ajal ümberehitusi teha. Delfine omanik Aavamägi ei osanud eelmisel nädalal öelda, mida ta teeb. «See ei ole puukuur, et lükkan maha. Selleks on vaja projekti, et teised korrused kahjustada ei saaks,» rääkis ta. Samal ajal pidi ettevõtja tunnistama, et kui linnavalitsusest kiri tuleb, ei jää tal ilmselt muud üle kui oma töövaeva hävitama hakata. Lammutada kavatsetavas majaosas on hotelli kaks numbrituba ja kabinetid. Ümber tuleb ehitada trepp, mida mööda ülemistele korrustele pääseb. Aavamägi kinnitas, et tema eesmärk ei olnud iga hinna eest seadust rikkuda. Ettevõtja soovis majale juurde- ja pealeehitust teha, kuid ehitas korraga planeeringuta liiga palju. «Olin hämmingus, kui 33 protsenti lõhki läks, mõtlesin sel ajal ainult sellele, et suvi on kohe tulemas ja pangalaen vajab tasumist,» selgitas ta. Laiendada võis ainult kolmandiku võrra AS Pärna sai 2005. aasta sügisel linnavalitsusest loa Supeluse 22 laiendada telgede 0 ja 5 vahel tingimusega, et vana hooneosa rekonstrueerimiseks taotletakse ehitusluba pärast detailplaneeringu kehtestamist. Olemasoleva hoone kuni kolmandiku võrra suurendamiseks pole detailplaneeringut alustada vaja, Aavamägi juurdeehitus kõikus 33 protsendi piiril. Eelmise aasta 28. märtsil tegi linnavalitsus aktsiaseltsile Pärna ettekirjutuse-hoiatuse, sest ehitustöid tehti telgedest 0 ja 5 ehk lubatud kolmandikust väljaspool. Kuigi linnavalitsus tegi hiljemgi mitu ettekirjutust, viis ettevõtja kõigele vaatamata kavandatu lõpuni. Omanik pöördus kohtusse Eelmise aasta augustis käskis linnavalitsus omavolilise osa lammutada. AS Pärna seda ei teinud ja alustas kohtuteed, mis kestis läbi kolme kohtuinstantsi. Esimese astme kohus andis õiguse ettevõtjale, sest parasjagu oli pooleli detailplaneeringu arutelu. «Detailplaneeringu kehtestamise järel võib selguda, et kaebajale tuleks väljastada ehitusluba täpselt samasuguse ehitise püstitamiseks, mis nüüd on vaidlustatud korraldusega kästud lammutada,» leidis Tallinna halduskohus. Ringkonnakohus otsustas, et vaatamata planeeringulahenduse linnavalitsuses heakskiitmisele, ei saa ettevõtjal enne planeeringu kehtestamist tekkida õigustatud ootust, et planeering sellisena ka kehtestatakse. Praegusel juhul olid naabrid nende aia vastu kerkiva kolmanda korruse vastu ja detailplaneering jäi Supeluse 22 osas kehtestamata. Ringkonnakohus leidis, et AS Pärna oli ehitamise ebaseaduslikkusest teadlik ja linnavalitsuse lammutamiskorraldust tuleb täita. Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Toimetas Hanneli Rudi, Postimees.ee |
