Tervis

Järjestati meemesilase (Apis mellifera) 1,8 miljardist aluspaarist koosnev genoom. Tegu on kolmanda putukaga äädikakärbse ja malaariasääse järel, kelle genoom on järjestatud.

Mesilastel on keeruline ühiselu, arenenud suhtlemissüsteem, tähelepanuväärne mälu ning arenenud tööjaotusega kastisüsteem. Seda vaatamata sellele, et nende aju on 100000 korda väiksem kui inimese oma ning neil on vaid miljon neuronit, vahendas Geenikeskus New Scientist'i.

VIIMASED KOMMENTAARID 666 GM toit on nämmanämma,  eriti heaks teeb selle  veel sinna lisatavavad  närvimürgid e.  väetised Teised kommentaarid

Läbi on viidud ka nende kolme putuka DNA esialgne võrdlus. Võrreldes äädikakärbse ja malaariasääsega on mesilase genoom arenenud aeglasemalt, ent emas- ja isasloomalt saadud geenide uute kombinatsioonide tekke tõenäosus on 10 korda kõrgem, ületades selle näitaja poolest kõiki siiani uuritud loomi, sh inimest.

Mesilastel on 170 geeni lõhna tajumiseks, mida on palju enam kui äädikakärbsel (62) ning malaariasääsel (79). Samas on neil oluliselt vähem maitseretseptoreid kodeerivat geene - 10 geeni teiste umbes 70 geeni vastu.

Mesilaste DNA sisaldab ka suhteliselt vähe geene immuunsüsteemi tööks, mis on ootamatu, kuna tihedalt asustatud koloonias peaks valitsema soodsad tingimused igasuguste haiguste arenguks ja levikuks.

Teadlased arvavad, et haigusi väldivad mesilased käitumuslike meetodite abil - nii lahkuvad haiged mesilased tarust üksi surema ning töömesilased eemaldavad tarust lõhna abil kindlaks tehtud haiged vastsed.