| Tänavu suvel Rootsis töötades langes Aare Kungla varguse ohvriks: omanikku vahetasid nii rahakott kui mobiiltelefon. Mõne aja pärast Eestisse tagasi jõudnud, teatas Kungla telefoni teel mobiilifirmale telefoni vargusest ning palus numbri sulgeda ja lepingu lõpetada. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | EMT kodulehelt:
krediidiliimidi kohta:
Klient on kohustatud ise jälgima talle kehtivat krediidilimiiti ja teenuseka...
mi
Ega seda limiiti ka EMT-s ei jälgita. Nende arvutiprogramm pidi ka selline olema, mis kogu aeg limii...
|
|
Mehe enda sõnul polnud tal Rootsis võimalust firmat vargusest teavitada. Põhjust kiirustada ei olnud tema arvates ka seetõttu, et oma teada oli ta sõlminud mobiilifirmaga lepingu, milles oli fikseeritud 800-kroonine krediidipiir. Tema sai sellest aru nii, et kui 800 krooni piir on ületatud, pannakse number kinni. Õigus, mitte kohustus Paraku polnud Aare Kungla lugenud lepingu niinimetatud peent teksti. Kui reklaamvoldikus teatati paketti kiites selgelt, et 800-kroonine krediidipiir on kasulik ka kliendile, «sest mobiili kadumise korral ei saa võõras Sinu mobiili piiramatult kasutada», siis leping on sootuks täpsem. Nimelt saab sellest välja lugeda, et Elisa Mobiilsideteenused, kellele bränd TeleYks kuulub, võtab endale ainult õiguse piirata või peatada mobiiltelefoniteenuste osutamist krediidipiiri ületamisel. Kohustusest pole sõnagi. Kungla telefoni omandanud isik oli suutnud aga arve mõne päeva jooksul kasvatada 2373 krooni 82 sendini. Kungla leiab, et teda on eksitatud. «800 krooni tasusin ilma vaidlemata ära, kuid ülejäänud summa maksmist ei pidanud ma õiglaseks,» ütleb ta Sakalale. «Asi ei ole rahas, vaid põhimõttes. Milleks siis üldse niisugune piirangu reklaamimine, kui sellest kasu pole?» Krediidiinfo musta nimekirja Vaidluse mobiilioperaatoriga on ajanud keeruliseks see, et säästuoperaatorina pole TeleYhel füüsilist kontorit, kuhu pöörduda. Kõiki asju aetakse kas interneti või telefoni teel. «Käisin Elisa kontoris, kuid seal öeldakse, et neil pole TeleYhega mingit pistmist. Ometigi saadetakse mulle võlanõudeid Elisa blankettidel ja ka võlgnevus on mul Elisa Mobiilsideteenuste aktsiaseltsi ees,» pahandab Aare Kungla. Lisaks telefonivarga kõnede eest tasumisele nõudis TeleYks temalt augusti ja septembri eest 100-kroonise lepingulise kuutasu maksmist, hoolimata sellest, et ta palus juulis telefoni vargusest teatades oma lepingu lõpetada. Nüüdseks on leping lõpetatud, aga mitte kliendi palve peale, vaid võlgnevuse tõttu. Järjepidev pole TeleYks ka võla sissenõudmisel. «Mulle on saadetud nii palju erinevate maksesummade ja -tähtaegadega kirju, mis kohati räägivad üksteisele vastu, et vaja oleks lausa raamatupidajat,» nendib Kungla. Mittemaksmise korral ähvardatakse teda kohtu ja inkassofirmaga. Segaduse tõttu on Kungla kantud ka aktsiaseltsi Krediidiinfo maksehäireregistrisse, mis seab lähema seitsme aasta jooksul piirangud tema krediidivõimalustele. Maksab ära Praeguseks on Aare Kungla siiski 700 krooni oma võlgnevusest TeleYhele ära maksnud. Viimase, möödunud kolmapäeval tulnud makseteate järgi on ta võlgu veel 998 krooni ja tähtajaks on märgitud 4. november. Kungla lubab summa tasuda. «Ma ei jõua nendega enam võidelda. Kindlasti on firmal hulk juriste ja lõpuks jääksin ikkagi mina süüdi,» ütleb mees, kes on kolinud konkurent Tele 2 mobiilivõrku. Sakala poole pöördus Aare Kungla seetõttu, et ehk aitab temaga juhtunu mõnel teisel inimesel säärasesse lõksu langemisest pääseda. Kkommentaar: Aivar Rosma, Tarbijakaitseameti kohalik peainspektor: Kui tarbija on lepingule alla kirjutanud, pole paraku enam midagi teha. Et niisuguseid juhtumeid vältida, tuleb leping enne sellele allkirja andmist detailideni läbi lugeda. Inimlikult võib tarbija murest aru saada, kuid juriidiliselt on kõik korrektne. Kliendi TeleYhega sõlmitud lepingus on kirjas, et krediidipiiri ületamine annab Elisa Mobiilsideteenuste aktsiaseltsile õiguse piirata või peatada teenuse osutamist. Just nimelt õiguse, mitte kohustuse. Ka mainitud reklaami sõnastus on ümmargune, nii et seda on võimalik mitut moodi tõlgendada. Selles öeldakse, et võõras ei saa kliendi telefoni piiramatult kasutada. Kas piirang algab 800, 1000 või 2000 kroonist, pole aga kirjas. Vältimaks sääraste maksevaidluste puhul sattumist maksehäireregistrisse, tuleb tarbijal alati kõigepealt võlgnevus täies mahus likvideerida ja alles siis see vaidlustada. Kui firmaga kokkuleppele ei jõuta, on võimalik minna kohtusse. Omaette teema on see, kui firmadel on ainult virtuaalsed esindused ning nendega saab asju ajada vaid telefoni või interneti teel. Selles ei ole küll midagi seadusevastast, kuid niisugune suhtumine pole tarbijasõbralik. Seda, miks kliendile saadeti nõudeid Elisa Mobiilsideteenuste aktsiaseltsi blankettidel, kuid Elisa esindusest kinnitatakse, et neil pole TeleYhega mingit pistmist, ei oska ma seletada. Kommentaar Regina Salmu, Elisa suhtekorraldusjuht:
Kahjuks ei ole meil andmekaitse põhimõtteid järgides võimalik konkreetse kliendiga seotud üksikasjade üle avalikus meedias arutleda. Saame kommenteerida üldisi põhimõtteid, millest kõnealuse juhtumi korral ja sellega sarnastel juhtudel tuleb arvestada. Krediidilimiidiga seonduv on reguleeritud kliendiga sõlmitavas liitumislepingus ja selle lahutamatuks lisaks olevates üldtingimustes. Sõlmides liitumislepingu, kinnitab klient allkirjaga, et on teadlik ja saanud aru kõikidest lepingu tingimustest ning enesele selle lepinguga võetud kohustustest. Krediidilimiidi mõistele on kliendi tähelepanu eraldi juhitud liitumislepingu esilehel: teenuse piiramine juhul, kui klient ületab krediidilimiidi, on üksnes Elisa õigus, mitte kohustus. Sama põhimõtet korratakse üldtingimustes: krediidilimiidi ületamine ei vabasta klienti kohustusest tasuda kasutatud teenuste eest. TeleYks on Elisa iseteeninduspakett ja selle liitumislepingu eritingimuste järgi kasutatakse kliendi teenindamiseks üksnes infotelefoni, veebilehte või seal asuvat virtuaalset iseteenindusbürood. TeleYhe kontseptsioon, nii nagu viitab ka nimetus TeleYhe iseteeninduspakett, põhineb sellel, et kõik vajalikud toimingud tehakse elektroonilisi kanaleid pidi. See võimaldab pakkuda kliendile soodsat teenust ja odavaid kõnehindasid. Üldküsimustes teenindatakse TeleYhe kliente ka Elisa müügiesindustes. Võimaluse korral püütakse seal leida lahendus ka TeleYhe kliendi üksikasjalikele probleemidele. Üldjuhul peab klient pöörduma Elisa poole siiski ülal nimetatud kanalite vahendusel. Kui on tegemist SIM-kaardi varguse või kaotusega, tuleb sellest Elisat viivitamatult teavitada. Teenuse osutamine piiratakse pärast seda, kui Elisa on kliendilt niisuguse teate saanud. Kuni teenuse osutamise piiramiseni lasub SIM-kaardi abil kasutatud teenuste eest tasumise kohustus kliendil. Pärast teate saabumist Elisasse klient selle eest vastutust ei kanna. Klient võib liitumislepingus sätestatud korda järgides lepingu ilma ette teatamata üles öelda. Kirjalikus vormis sõlmitud liitumislepingu korral tuleb tal ülesütlemiseks esitada Elisale kirjalik avaldus. Elektrooniliselt sõlmitud liitumislepingu ülesütlemiseks on kliendil võimalik esitada elektrooniline avaldus Elisa iseteenindusbüroo vahendusel. Kõnealusel juhul ei ole Elisale avaldatud soovi liitumisleping lõpetada ega esitatud nõutavas vormis avaldust lepingu ülesütlemiseks. Mis puudutab reklaammaterjale, siis need ei ole siduva jõuga, vaid informeerivad. Antud juhul viitab klient lõigule, mis on stardipaketi ümbrisel ja pealkirjaga «Krediidilimiit»: «Krediidilimiit on liitumisel 800 krooni. Kui oled TeleYks klient olnud 6 kuud ja kõik arved ilusasti tasunud, siis limiiti tõstetakse, lähtudes Sinu eelnevate arvete suurusest.» Kokkuvõtteks võib öelda, et TeleYks ja Elisa soovivad pakkuda alati parimat teenust ning probleemide puhul otsivad nad parimaid lahendusi. On aga reeglid, mida klient peab täitma, et talle saaks vastu tulla. Ta peab kõikidest oma muredest ja probleemidest kohe teada andma, sest tagantjärele on raske kindlaks teha, mis tegelikult juhtus. Ka TeleYhel on siis raske leida kõiki rahuldavat lahendust. |
