Praegu tuleb maksuseaduste järgi igal inimesel, kes korra aktsiaid ostnud ja need hiljem kasumiga maha müünud, selle pealt tulumaksu tasuda. Maksukohustusest ei pääse ka siis, kui saadud tulu uuesti investeeritakse. Neile, kes investeerivad mõne firma nimel, rakendub tulumaks aga alles siis, kui kasum firmast välja võetakse. | | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | lihtsameelne
Ma tahaksin teada, kui suur on see summa, mis jääks riigieelarvesse aastas laekumata juhul, kui kui ...
vaataja
ei tea millest tytarlaps mötleb...
|
|
Eredalt tuli selliste inimeste vahe ilmsiks näiteks mullu, kui Swedbank võttis täielikult üle Hansapanga ning tuhandetel erainvestoritel tuli aktsiamüügist saadud raha pealt tulumaksu tasuda.Erinevad võimalused Senise korra muutmine saab näiteks Reformierakonna märtsivalimiste platvormis üheks maksupoliitikat puudutava osa põhiteesiks. Vastava seadusemuudatuse vajalikkust on arutanud ka rahandusministeeriumi ametnikud, selgelt toetavad seda ka Tallinna börs ja investorite liit. Samas erinevad kõigi nende vaated küsimuses, millised need soodustused olema peaksid. Reformierakonna hinnangul peaks säästmise soodustamiseks muutma tulumaksuseadust nii, et väärtpaberiinvesteeringutelt teenitud kasum jääks maksustamata juhul, kui see investeeritakse uuesti 90 päeva jooksul. Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimehe Taavi Veskimägi sõnul pooldab ka nende erakond säästmise soodustamist. Partei valimisstrateegia täpsed seisukohad töötatakse tema kinnitusel välja kuu aja jooksul. «Põhimõtteliselt toetame maksupoliitikat, mis soodustab säästmist ja investeerimist ning maksustab rohkem tarbimist,» ütles ta. «Investeerimist tuleb soodustada, iseasi on, millises ulatuses seda teha.» Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro sõnul võiks maksusoodustust rakendada juhul, kui ühtedest väärtpaberitest võetav kasum investeeritaks teistesse 30 päeva jooksul. Samuti näeksid ametnikud hea meelega, et investeeringu miinimumaeg oleks üks aasta. «See on aga alles meie mõte ning vaevalt saab siin midagi enne valimisi konkreetsemaks minna,» rõhutas ta. Eesti Investorite Liidu juhatuse liikme, ärimehe Heldur Meeritsa hinnangul võiks aga luua hoopis eraldi konto, kus olevat raha ja aktsiaid käsitletakse investeeringuna. Maksukohustus võiks sellele rakenduda alles sealt raha välja võttes. Riigile kasulik «Majanduses võib olla ka halvemaid aegu, mil on kasulikum hoida raha, mitte väärtpabereid,» põhjendas Meerits. «Sestap ei pruugi kindla tähtaja kehtestamine, mille jooksul tuleb raha uuesti investeerida, kõige parem lahendus olla.» Tallinna börsi juhi Kaidi Ruusalepa sõnul peaks riik igal juhul investeerimist toetama, sest see paneks inimesi rohkem tulevikule mõtlema. «Riigile oleks see kasulikum ka seepärast, et näiteks majanduslanguse ajal oleks inimestel rohkem sääste,» rääkis ta. «See aitaks paremini raskematel aegadel toime tulla ja vähendaks survet üldisele olukorrale.» Ruusalepp rõhutas ka ebavõrdsust, mis praegu füüsilistest isikutest ja juriidilistest isikutest investorite vahel valitseb, sest nende investeeringuid maksustatakse erinevalt. Jalgratast Eesti seadusemuudatusega leiutama ei hakkaks – näiteks Leedus soodustatakse pikaajalist investeerimist, Lätis toetatakse aga investeerimisfondidesse raha paigutamist. |
