Samuti ei tehta seal olulist remonti. «Pesta saab ja katus on pea kohal,» nentis üks ühika asukatest, TÜ haridusteaduskonna 2. kursuse tudeng Hannaliisa Hainsoo. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Gerli
Hannaliisa on minu sõber saan ma nüüd uhkusega öelda
Triin
Hannakas sa oled nüüd mu lemmikstaar!!!
|
|
Pahameelt teeb siiski see, et pärast pikka aega noormeestega duširuumi jagamist ajal, mil viimaste pesemiskohas käis remont, peab naispool jätkuvalt igapäevase hügieeni eest hoolitsema ruumis, mis ei kannata mingit kriitikat. Ei mingeid vaheseinu, suur räämas ruum, kus kraanid üle ühe katki ja kus parajalt soe on siis, kui eelmine pesija on ruumi kuuma vee auruga soojaks kütnud. Kohe kõrval laiutab sama suur tühi ja pime ruum, mis õhtustes pesijates tekitab parasjagu kõhedust. Isemoodi tingimustes käivad ühika elanikud ka tualetis – see on naistel-meestel ühine ega hiilga duširuumist parema seisukorraga. Hädavajalik korda teha Enamik ühika asukatest ei ootagi kapitaalremonti, kuid natuke elamisväärsemaid tingimusi igatsetakse küll. «Ühiskasutatavad ruumid peaks siiski korda tegema,» arvas Hainsoo. Ta oleks nõus selle nimel paarsada krooni kuus rohkem maksma, kuigi tunnistab, et ühika üks meeldivaimaid külgi ongi odav üür.
Kahekohalise väikese toa eest tuleb välja käia 429 ja kahekohalise suurema toa eest 603 krooni kuus, mis jagatakse toaelanike vahel, lisaks kommunaalmaksed. Võrdluseks: Raatuse tänava uue ühiselamu kahekohaline tuba maksab 1832 krooni kuus. Paar aastat tagasi ähvardas ühiselamut lammutamine, sest Pika tänava läbimurde ehitamine oli tõsisemalt päevakorral, just sel põhjusel pole majas ka suuremat remonti ette võetud. Üliõpilasküla ootab linnavalitsuselt otsuse vastuvõtmist. «Me oleme nõus läbi rääkima, kui linn on nii kaugel, et võiks seda läbimurret teha,» ütles MTÜ Tartu Üliõpilasküla juhatuse esimees Heiki Pagel. Üliõpilasküla on oma rahaga suutnud hoida maja sellises seisukorras, et see vastab päästeameti ja tervisekaitse nõuetele, jooksev hooldusremont käib majas pidevalt. Ei vasta nõuetele Pagel tõdes, et see ei vasta siiski enam üheski punktis tänapäeva nõuetele ja tudengite soovidele. Pagel tunnistas, et kuigi sügisel saab maja täis, hakkab novembris siiski vabu kohti tekkima, sest leitakse muu elamisvõimalus. «Vanad olijad elavad edasi, mõni on rohkem, mõni vähem rahul,» ütles Pagel. Üliõpilasküla on võimeline maja veel paar aastat hoidma minimaalselt elamisväärses seisukorras.
Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahvena sõnul ei sõltu Narva mnt 89 saatus linna otsusest läbimurde kohta, pigem vastupidi. «Kui ühiselamu eest ära kukub, võib Pika tänava läbimurre tulla varem,» ütles ta. «Täna Pika tänava läbimurret otseselt planeeritud ei ole. Isegi viimasest üldplaneeringust jäi ta... ta on ja ei ole, ütleme nii.» Ahven sõnas, et pikas perspektiivis on läbimurret kavandatud, aga kust täpselt see läheb, veel pole teada ja lähiaastate küsimus ei ole see kindlasti.
|
