Kui 2000. aastal oli laps 31 protsendil Eesti leibkondadest, siis 2005. aastaks langes see suhe 27 protsendile, teatas statistikaamet.

Kuigi leibkond ei tähenda perekonda, moodustavad suure osa vähemalt kahe liikmega leibkondadest perekonnad.

Eestis oli 2005. aastal hinnanguliselt 567 000 leibkonda, millest lapsega oli hinnanguliselt 151 600 leibkonda. Lastega leibkondades kasvas enamasti üks laps.

Laste ehk kuni 15-aastaste liikmetega leibkondade arv on Eestis aasta-aastalt vähenenud, samuti selle leibkonnatüübi osatähtsus kõigi leibkondade hulgas.

Eesti kõikidest leibkondadest elas 70 protsenti linnas (linn ja alev) ja 30 protsenti maal (alevik ja küla). Ligi kolmandik leibkondadest olid üheliikmelised, 30 protsenti kahe-, 18 protsenti kolme- ja 13 protsenti neljaliikmelised.

Vähemalt viie liikmega leibkonnad hõlmasid kõigist Eesti leibkondadest vaid kuus protsenti.

Statistika näitab seega, et ligi 40 protsendis enam kui kahe liikmega leibkonnas, millest enamik on tõenäoliselt pered, lapsi pole - olgu siis põhjuseks laste täiskasvanuks saamine, lahkuminek, rasestumise vältimine või muud põhjused.

1996. aastal olid need näitajad üsna samasugused ning selle põhjal võib öelda, et leibkondade jaotus liikmete arvu järgi ei ole Eestis kümne viimase aastaga eriti muutunud.

Lastega leibkondade osatähtsus oli linnas 26 protsenti ja maal 30 protsenti, niisiis esines lastega leibkondi maal sagedamini kui linnas.

Lastega leibkondi oli kõige sagedamini Rapla, Harju (Tallinnata), Saare ja Järva maakonnas.

Väikseim oli lastega leibkondade osatähtsus Hiiu maakonnas ja Tallinnas.

Kõige sagedamini kasvas leibkonnas vaid üks laps (63 protsenti lastega leibkondadest).

Ühe lapsega leibkondade osatähtsus oli eriti suur linnas (70 protsenti), maal olid lastega leibkondadest ühelapselised vaid pooled.

Igas kümnendas lastega leibkonnas kasvas vähemalt kolm last, kusjuures lasterikkaid leibkondi oli maal üle kahe korra sagedamini kui linnas.

51 protsendis lastega leibkondades kasvasid alaealised lapsed koos mõlema vanemaga.

Ühe täiskasvanuga leibkondi, kus kasvasid lapsed, oli 2005. aastal üle 16 800 ehk 11 protsenti lastega leibkondadest.

Üksikvanema leibkonnas puudub teine vanem (enamasti isa) kas algusest peale — tegemist on vallasemaga — või on temast ilma jäädud lahumineku või leibkonnaliikme kaotuse tagajärjel.

Hinnangud põhinevad leibkonna eelarve uuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 1995. aastast.

2005. aastal osales uuringus 3600 leibkonda.

Leibkonna eelarve uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Seega erineb see perekonnast, mis rajaneb sugulus- või hõimlussuhetel.

Toimetas Alo Raun, PM online