Laevafirma Tallink aga eitab seaduserikkumist ja leiab suitsetamise lubamisele üha uusi põhjendusi. Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Kristina Vaksmaa ütles, et reisilaevades on suitsetamine lubatud suitsetamisruumis või suitsetamisalal. «Seda, millistes ruumides Tallinki laevadel suitsetatakse ning kas see on seadusega kooskõlas, saame öelda pärast kontrollimist,» märkis ta.Ähvardab trahv Vaksmaa kinnitas, et eilses Postimehes ilmunud artikli peale, milles kirjeldati suitsetamist Tallinki laevadel, saadab tarbijakaitseamet oma inimesed uurima, kas laevafirma lubab suitsetada kohtades, kus see seaduse järgi on keelatud. Kui seaduserikkumine kinnitust leiab, võib Tallinki oodata 30 000-kroonine trahv. Tallink ise eitab seaduserikkumist. Üleeile selgitas Tallinki kommunikatsioonijuht Luulea Lääne suitsetamise lubamist sellega, et ainult jooke pakkuvad asutused pole toitlustusasutused. «Toitlustuskoht laevadel on miskit muud, baarides pakutakse ainult jooke ja võimalik, et ka soolapähkleid ja šokolaadi,» lausus Lääne. Selle, kas Tallink tarbijakaitseameti võimaliku trahvi kohtus vaidlustab, otsustab Tallink Lääne sõnul pärast trahviotsuse nägemist. Eestis toiduküsimustega tegeleva veterinaar- ja toiduameti toiduosakonna juhataja Heneli Lamp kinnitas eile, et toiduseaduse järgi on ka alkohol toit ning seetõttu on alkohoolse joogi tarbijale pakkumine toitlustus ja pakkuja on toitlustusettevõte. Eile välismaal viibinud ja sealt Tallinki juristide seisukohti vahendanud Lääne ütles toidu definitsiooni kommenteerides aga, et seadused on reisilaevade osas ebaselged, sest ei täpsusta, kuidas ühtib tubakaseadus rahvusvahelise mereõigusega. «Üks küsimusi on selles, et millisel määral kehtivad Eesti seadused Eesti lipu all sõitvatele laevadele, mille puhul lähtutakse paljuski just rahvusvahelisest mereõigusest,» lausus Lääne. Ka advokaat Rajar Miller advokaadibüroost LEXTAL tunnistas, et pole täpselt selge, mis juhtub Eesti seaduste mõjuga siis, kui laev siseneb näiteks Soome või Rootsi territoriaalvette. Postimehe küsimuse peale, et kas sel juhul Tallink tunnistab, et Tallinna sadamas ja mujal Eesti territoriaalvetes viibimise ajal suitsetamise lubamine on seaduserikkumine, vastas Lääne, et kindlasti mitte. Vaidlus käib seaduste üle Nimelt on tema sõnul tubakaseaduses rongide ja reisilaevade kohta paragrahv, mis lubab suitsetada spetsiaalsetes suitsetamisruumides ja -aladel, kusjuures pole nimetatud kõige karmimat keeldu, mis keelab samas ruumis suitsetamise ning söömise ja joomise. Keeld tuleneb paragrahvist, mis reguleerib toitlustusasutusi, mille alla laevad Tallinki tõlgenduse järgi aga ei käi. Samas on laevadel suitsetamist sätestavas paragrahvis kirjas, et suitsetamist lubades arvestataks paragrahviga, mis keelab toitlustuskohas suitsetada väljaspool suitsetamisruumi, kuhu ei tohi sööki-jooki serveerida. Lääne väitel pole laevad aga toitlustusettevõtted, sest neid ei saa seaduse mõttes jagada toitlustus- ja muudeks aladeks, kuna laev on tervik.
Mis on toit ja kes toitlustaja? Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 178/2002 seletab, mida loetakse toiduaineks ja keda peetakse toitlustajaks. Artikkel 2 • Käesolevas määruses tähendab mõiste «toit» töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. • Mõistega «toit» hõlmatakse joogid, närimiskummi ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Artikkel 3 • 2. toidukäitlemisettevõtja – avalik või eraõiguslik kasumit taotlev või kasumitaotluseta juriidiline isik, kes on seotud toidu ükskõik millisel tootmis-, töötlemis- või turustusetapil toimuva mis tahes tegevusega. • 7. jaemüük – toidu käitlemine ja/või töötlemine ning toidu hoiustamine müügikohas või tarnimine lõpptarbijale, kaasa arvatud jaotusterminalid, toitlustusettevõtjad, tehasesööklad, asutuste toitlustusettevõtjad, restoranid ja muud samalaadsed toiduteenust pakkuvad ettevõtjad, kauplused, selvehallide jaotuskeskused ja hulgimüügipunktid. |
