|
«On
erinevaid sorte – varasemaid, hilisemaid, magusamaid, hapukamaid, aga
kasulikud on nad kõik,» ütles Võhu küla mustsõstrakasvataja Enn Soon.
Tema abikaasa Anu lisas, et mari sisaldab vajalikke antioksüdante, mis
tugevdavad immunsüsteemi, kirjutab Virumaa Teataja.
Mustsõstar
sisaldab aga ka B-, P-, A-vitamiini, pektiinaineid, fosforhapet,
parkaineid, karotiini, K-soolasid ja rauda. Mustsõstar korrastab
vererõhku ja isegi alandab kolesteroolitaset. See maitsev mari aitab
organismist välja viia kusihappe ja oblikhappe ülejääke.Teada on ka see, et mustsõstar kaitseb närvirakke, ta võib aidata ennetada Alzheimeri tõbe. Uus-Meremaa
teadlane Dilip Gosh avastas, et selles marjas leiduvad ained kaitsevad
katseklaasis kasvatatud närvirakkusid stressi vastu, mida põhjustavad
dopamiin ja peptiid amüloid-ß. Ja mida tumedam on mustsõstar, seda enam
see rakke kaitseb. Et need marjad toimivad antioksüdantidena, oli teada
varemgi. Kuid esimest korda näidati, et need mõjuvad ka närvirakkudele. Mõju
mehhanism pole aga teada. On vaid vihjeid selle kohta, et mustsõstar mõjutab
sellise geeni avaldumist, mis on seotud õppimise ja mäluga. |