Reis

Bulgaaria ja Rumeenia on euroliidu uusimate liikmetena paljude jaoks uudsed ning sel suvel sinnakanti suundudes on turistidevool tõenäoliselt tavapärasest veidi suurem. Hirm ootamatuste ees on Euroopas kadunud, kuigi eelarvamused jäävad.

Artikkel ilmus Postimehe lisaväljaandes Otsustaja.

VIIMASED KOMMENTAARID Rõivo Miks pole artiklis  ühtki hinnanäidet?  Kõik on väga üldine ja  udune - hindadest ega  kvaliteedist pole... kamskiv Hulkuvate koerte  (sihukeste pisikeste  ja pinevate, šaakalite  moodi) rohkus,  mustlasparunite lossid  m... Teised kommentaarid

Muidugi ei tasu selles Euroopa nurgas oodata saksalikku täpsust ühendatuna Pariisi vaatamisväärsuste ja Hispaania randadega. Ja parem ongi, sest sel piirkonnal on hoopis oma nägu. Turistide sihtpunktidena on Rumeenia ja Bulgaaria kaugelt kogenumad kui Euroopa Liidu liikmesriikidena. Ei tasu unustada, et tegu on ka kahe väga erineva maaga.

Bulgaaria, kes tunneb uhkust kirillitsa leiutamise üle, on slaavikeelne väikeriik, kuhu üsna piiratud pindalale mahuvad nii suusamäed, väikesed kuurordid kaunites orgudes kui ka ajaloolised kloostrid-kirikud. Ajaloolised ja kultuurilised sidemed on riigil Türgi ja Kreekaga ning muidugi ka endise Jugoslaaviaga.

Rumeenia, kus elab üle 20 miljoni elaniku, on uhke oma ladinapäraste kultuurisidemete üle ning suurel maal kulub kohalike eripärade tundma õppimiseks rohkem aega. Mõlemasse riiki pääseb kõige paremini kahtlemata lennukiga ning Tallinnast, näiteks Praha kaudu.

Bulgaaria ei tõmba vaid odavusega

Meie alustasime oma reisi Sofiast, kuid lennata saab ka mereäärsesse Varnasse, kust saab alguse suurem osa kuurortreisidest. Et kõike näha, tasuks mõelda auto rentimisele, sest muidu võib riik jääda vaid rannaribaks Musta mere ääres. Kiirteed on valdavalt korras ning Eesti probleemsete maanteedega harjunult ei ole kindlasti midagi karta.

Alustada võib näiteks ilmakuulsast 10. sajandil rajatud Rila kloostrist, mis asub Sofiast lõuna pool. Lisaks suurlinlikule ja paiguti äärmiselt hubasele, kuid väikese vanalinnaga Sofiale tasub Bulgaariast ja selle ajaloost parema pildi kindlasti külastada Plovdivi. Ilusa arhitektuuriga Bulgaaria suuruselt teine linn areneb kiiresti ning vaatamist tasuvad siin nii vanalinn kui Rooma ajast pärit varemed.

Plovdiv on õige koht ka Bulgaaria köögi järeleproovimiseks, mis osutus meie reisil üheks olulisemaks elamuseks. Sealne söök on nimelt kõike, mida hing ihaldab – autentne, omapärane, tervislik ja äärmiselt maitsev. Kohalikust toormaterjalist valmistatud salatid, keele alla viivad lihatoidud ja nõnda edasi.

Väljas söömine on kahtlemata odavam kui Eestis, probleemiks võib osutuda harjumuspärase kohvi otsimine ning suitsukeelu levimisega läheb sealkandis kindlasti veel kaua aega.

Bulgaaria ja turism ühes lauses toovad ka sealkandis meelde kahtlemata lõputud liivarannad ja vannivee soojusega Musta mere. Neidsamu Bulgaaria kuulsaks teinud rannaribasid tasub muidugi külastada, sest soe merevesi ja hotellide-kuurortide tase ei jää ei sisu ega välimuse poolest alla teistele suurtele Euroopa turismipiirkondadele.

Populaarseimad ja turistiderohkeimad rannad on Albena, Kuldsed Liivad ja Päikeserannik. Kuulsad Kuldsed Liivad asuvad suurima mereäärse linna Varna külje all, Albena ja Päikeserannik veidi kaugemal.

Ehk võivad mõned ülikiirelt laienevad hotellialad ka võõristust tekitada. Kõikjale jõudvad investorid suudavad poolaastaga kinni ehitada nii rannaribad kui mägikülad, millest saavad kõigile sobilikud suusakuurordid.

Hind või õigemini hinna ja kvaliteedi suhe on see, mis Bulgaariasse kindlasti suure hulga inimesi meelitanud on. Kuid unustada ei tasu, et hinnad tõusevad kiiresti, eriti Euroopa Liidus.

Kui plaanis on külastada nii Bulgaariat kui Rumeeniat, saab kahe riigi vahel liikuda nii maad mööda kui lennates. Sofia ja Bukaresti vahel on regulaarne lennuühendus, kuid külaelu nägemiseks tuleks neisse kindlasti ise sõita.

Ilma Draculata

Rumeenia pakub oma peaaegu veerand miljoni ruutkilomeetriga lõputult avastamisrõõmu. Otsus siin rongiga ringi liikuda aitab kahtlemata palju näha, kuid riigi ühest otsast teise jõudmine võtab ka palju aega. Kui aega vähe, tasuks pigem ühele kindlale piirkonnale keskenduda.

Hoolimata esmalt meenuvast seosest Draculaga, tasuks pigem panustada kohtadele, mis end otse Bram Stokeri romaani kangelasega ei seosta. Sest Dracula nn prototüüp, julmavõitu 14.-15. sajandil tegutsenud Vallahhia valitseja Vlad III Draculea, kes tuntud ka Vlad Tepeşina, ei elanud vampiirilugudes kuulsaks kirjutatud Transilvaanias ega kippunud teravate hammastega ohvrite kaelu närima ning inimverest elama.

Nii pole näiteks nn Dracula lossis Branis Vlad III Draculea kunagi käinud ning selle asemel on piisavalt autentseid losse ja legende. Nii tasub selle Dracula «prototüübigi» hauda otsida Bukaresti lähistelt Snagovist väikeselt saarelt.

Transilvaanias asuvad Rumeenia kauneimad ja turiste enim kohale meelitavad paigad on Brasov, Sibiu, Sighisoara ja Cluj-Napoca. Need on linnad, kus on ühendatud piirkonna kirju minevik, kohati saksa ja ungari mõjud ja Rumeenia tänapäev. 2007. aasta Euroopa kultuuripealinn Sibiu on lisaks ilusale ajaloolisele ümbrusele ka noorte ja noortekultuuri linn. Saksapärane Brasov asub imekaunite mägede läheduses ning Sighisoara on armas väikelinn.

> Loe edasi