Artikkel ilmus Postimehe lisaväljaandes Otsustaja.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | muidu
võiks ju teiseks masinaks olla selline, aga lindudega (lendavatega) tekib probleeme:))
kõige ilusam
on siiski Lexus SC 430
|
|
Lahtine auto? Saja aasta eest iseenesestmõistetav ja viiskümmend aastat
tagasi üldlevinud, hakkas see peamiselt suverõõmu pakkuv sõidukiliik möödunud
sajandi viimasel kolmandikul hääbuma. Oma panuse andsid karmistuvad
ohutusnõuded, kuid eks leidis üksjagu autoostjaid, kelle hinnangul on
klimatiseeritud kinnine sõiduk riidest katusega rivaalist mugavam, vastupidavam
– ja ka odavam.
Ometigi kabriolett välja ei surnud ja üheksakümnendatel aastatel avastasid
inimesed selle võluva keretüübi taas. Kui Mercedes tuli mõttele riie plekiga
asendada, sündis SLK – esimene tänapäevane kabriokupee. Muidugi ei saanud
Peugeot jätta märkimata, et avaneva kõvakatusega sõiduki valmistasid nemad juba
1930. aastail, ja oma oskuste kinnitusena toodi turule esimene rahva-kabriokupee
206 CC.
Kuid see juhtus seitsme aasta eest, meid huvitab pigem, mida automüüjail
praegu pakkuda on. Nii nagu üheksakümnenda alguses pidi igal endast lugupidaval
eestlasel tuttav soomlane olema, püüab endast lugupidav autofirma nüüd
mudelivalikusse kabriokupee lisada. Seepärast me neid kõiki siin vaadelda ei
jõua, vaid valime mõned uuemad. Ja ühe vanema.
BMW 3. seeria: kena ja kvaliteetne
Plekk-katusega lahtine baierlane pole just odav – isegi ainsana
neljasilindrilise mootoriga varustatud 320i maksab üle 600 000 krooni. Kuid auto
väärib oma hinda mitmel põhjusel. Kõigepealt (jah, ma tean küll, et maitse üle
ei vaielda jne...) on minu arvates tegemist esimese neljakohalise kabriokupeega,
mis ka silmale ilus vaadata. Nii kinnise kui avatud katusega. Ei saa ju plekki
nii hästi kokku voltida kui kangast ning seepärast on kõik kõva katuse ja kahe
istmereaga avaautod siiani saanud pika, kõrge ja pontsaka ahtri.
BMW võib kujunduses endale peaaegu kõike lubada, nagu näeme Chris Bangle’i
disainiperioodist, kuid mitte pontsakust ja kohmakust. Seepärast kasutatakse
tavapärase kahes osas (katusepaneel ja tagaaken) kokkukäänduva katuse asemel
kolmeosalist. Katus volditakse kahes osas kokku, tagaaken pööratakse sinna
juurde nii, et tema kumerus ühtib katuse omaga – seega jääb paneelide vahele
võimalikult vähe kasutamata ruumi.
Katus röövib pakiruumist kõigest 140 liitrit. Samuti pole BMW iga hinna eest
üritanud pakiruumi liitreid kasvatada. Olgem ausad – perega kahenädalasele
reisile sõitmiseks valite nagunii mõne teise auto.
Ja disainerite pingutused on vilja kandnud. Mida näitab ka tõsiasi, et Eestis
BMWsid müüv United Motors pole oma käsutusse proovisõiduautot siiani saanud ega
tea, kas niipea saab – kõik autod ostetakse lennult.
Leiate, et õige kabriolett saab vaid kangast katusega olla? Siis oodake
sügiseni, mil avalikkuse ette peaks jõudma sama tootja 1. seeria avaauto.
Ford Focus CC: soodne sõidumõnu
Keskklassi BMWst üksjagu vähem raha tuleb välja käia Fordi kompaktauto
baasile ehitatud kabriokupeed ostes. Tõsi, erilise kompaktsusega tänapäeva
Golfi-klass ei hiilga – CC pikkus küünib just üle 4,5 meetri ja
183-sentimeetrine laius meenutab, et vanasti suureks ja laiaks autoks peetud
Volga oli kolm sentimeetrit kitsam...
Ruumi jagub Focuse esiistmetel igatahes suuremakasvulistelegi sõitjatele.
Tagaistmetega on nii nagu on, igatahes peate jalgade äramahutamiseks esireaga
hästi läbi saama.
Ilmselt hinnakaalutlustest lähtudes (aga mine tea, ehk ka töökindluse
huvides) kasutab Ford kahes osas kokkuklapitavat katust. Ning see jätab autole
oma jälje.
Küll mitte nii tüsedatagumikuline kui esimesed kompaktklassi kabriokupeed,
jätab suure pakiruumi ning lühikese mootorikattega ava-Focus ikka pisut
ebaproportsionaalse mulje. (Katuse avamine parandab asja.) Kokkupakitud katus
röövib pakiruumist 286 liitrit – kaks korda enam kui BMWl.
Kabiinis seevastu on kõik omal kohal ja tava-Focuselt üpris tuttav.
Mootoridki vanad läbiproovitud, kuigi 1,6-liitrist ma soovitada ei julge. Või
kui, siis eriti flegmaatilistele ostjatele. Ja Fordi CC sõidab hästi – tema
veermik on luukpära-Focuses kõvasti kiitust pälvinud. Vaid tuuletamm olgu Eesti
kliimas ikka käepärast – nagu teistelgi avaautodel.
Peugeot 207 CC: värske õhk kahele
«Kahesaja kuuendat» saatnud müügiedu laseb prantslastel autot järeltulijaga
kõrvuti edasi toota, kuid avaautot pakutakse siiski vaid 207-mudeliseerias.
Populaarsest eelkäijast on uus kabriokupee igati suuremaks kasvanud. Kümme
sentimeetrit pikem telgede vahe tähendab, et tagareas sõitjatel on nüüd lootust
oma jalgu kuhugi ära mahutada. Kuid hädaistmetega tegelikult tegemist ei ole ja
sõidumõnu pakub väike prantslanna vaid kahele inimesele. (Mis kabrioleti puhul
ju päris mõistlik on.)
Koos mõõtmetega on kasvanud auto hind: kui 206 CC sai päris mõistliku
varustusega osta vähem kui 300 000 krooni eest, algab lahtise 207 hinnakiri 320
000 juurest. Ja ikkagi kuulub Peugeot kabriokupeede odavamasse seltskonda.
Näiteks suurema sõsara 307 CC hind algab just sealt, kus 207 lõpetab.
> Loe edasi |
