Hindrek Riikoja: ehk on Savisaarel õigus? 31.07.2007 00:01 Hindrek Riikoja, Postimees
|
| |
|
 |
Hindrek Riikoja |
 |
|
Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare eilne arvamusartikkel sellest, kuidas riik peab asuma kaitsma neid, kes enam oma kodulaenu tagasi maksta ei jõua, ajab hetkeks harja punaseks. Miks peaks riik maksma kinni inimeste riskijulguse, kes arutult ennast lõhki on laenanud ning endale kipskülades- ja majades kinnisvara on ostnud.
Kes aga viitsib teemasse põhjalikumalt süveneda, peab tunnistama, et Savisaare mõttekäik ei pruugi meile küll meeldida, kuid võimalus, et riigil tuleb hakata massiliselt kodulaenu tagama, polegi nii võimatu. Kes uskus veel kahe aasta eest, kinnisvarahinnad võivad paarikümneprotsendise tõusu asemel samas ulatuses langeda? Aus vastus on, et väga vähesed.
Pangad on andnud üle 130 000 eluasemelaenu ehk siis kodu soetamiseks on laenu võtnud umbes veerand Eesti peredest. Kui peaks juhtuma kõige halvem ning kinnisvarahinnad langeksid tõepoolest nii palju, et kümnel või kahekümnel protsendil neist perekondadest ei kataks kodu väärtus enam laenu, mis selle soetamiseks võetud on, oleks häda kui palju. Riigi tugi oleks sellisel juhul paratamatu, sest nii suurt inimeste hulka hätta jätta ei saa.
See ei tähendaks veel kaugeltki seda, nagu peaks riik hakkama kohe nende inimeste eest laene maksma. Eestlased on siiani pankade ees võetud kohustuste täitmisel, eriti eluaset puudutavatel juhtudel, olnud vägagi kohusetundlikud. Seda kinnitab ilmekalt tõik, et halbade laenude osa jääb kaugele alla poole protsendi. Inimene ostab singi asemel pigem keeduvorsti, kuid laenu maksab ikka tagasi. Valdavalt on krahhi korral abi vaja siiski laenude tagamiseks.
Sestap peavad riik ja valitsus, kes meil paraku väga suure ettenägemisvõimega silma ei paista, siiski juba praegu mõtlema ka kõige mustemale tulevikule. Jalgratast pole vaja leiutada, sest Kredex, mis muu hulgas tegeleb ka laenude tagamisega, on juba olemas. Samuti on Eestis suhteliselt edukalt käivitatud õppelaenude süsteem, kus riigil on samuti just laenu tagaja roll.
Suurest krahhist, kinnisvara sundmüügist ning laenude tagasi nõudmisest ei oleks huvitatud ka pangad ise. Meeletu kinnisvara sundmüügiga lõikaks pangad ise endale sõrme, sest iga sundmüük suurendaks hinnalangust ning tooks kaasa uusi raskustesse sattuvaid laenukliente. Tõenäoliselt suudaks suuremad pangad selle mõru pilli isegi alla neelata, aga vaevalt seda teha tahetakse. |
|
|
|
|