Kuid hoolimata paha poisi tiitlist, on Ratia
inimesena väga avatud ja sõbralik. Ta ei pahanda, kui võõras inimene teda
sinatab. Ta ei pelga vestluspartnerile kätt sõbralikult õlale panna, kui midagi
emotsionaalselt seletab. Ta räägib kompleksideta igal teemal, kuid kõige
meelsamini sellest, mis talle südamelähedasim - disainist ja sisustamisest,
kirjutab Pärnu Postimees.
Olete Eestiga väga tihedalt seotud. Teil on eestlasest naine ja
suvekodu Saaremaal. Kas Pärnus olete esimest korda?
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | jack sparrow
Väga hea jutt, olen päri, et sisustajaks ei öpita
|
|
Ei, muidugi mitte. Ma armastan Pärnut, olen siin käinud mõnel korral jahiga.
Pärnu on imetlusväärne paik, mida ootab ees suur tulevik, sest - kuidas seda
öeldagi … See on nagu rase naine, kes sünnitab lapse, ja laps alles õpib kõndima
ja rääkima. Siin toimub kogu aeg midagi uut, ma imetlen Pärnu edasiminekut.
Saite tuntuks oma ema Armi Ratia loodud firmas Marimekko töötades ja
lõite üheksakümnendate lõpus oma firma Ratia Brand Co. Kuidas iseloomustate neid
kaubamärke? Millised on inimesed, kellele tooteid disainite?
Ma ise esindan oma tooteid kõige paremini. Olen üritanud disainida, mõeldes
teistele, kuid reaalsuses ei ole selliseid inimesi olemas ja need tooted on
olnud üks suur läbikukkumine. Pärast paari ebaõnnestunud katset otsustasin, et
on parem, kui keskendun endale ja mõtlen, mis mulle kõige rohkem meeldiks.
Minu kõige paremini müüvad tooted on olnud just need, mille olen loonud
iseendale. Olen oma loomingu kõige suurem kriitik.
Tõsi, teid vaadates saab igaüks aru, et olete oma toodete suur fänn,
sest kannate enda firmamärgiga prille.
Prille ja kampsunit ja kella. Ma pole enda fänn, aga nagu ütlesin - olen oma
toodete ainukene kritiseerija.
Olete disaininud väga erinevaid asju, alustades rõivastest ja
lõpetades saunakeristega. Millised neist on teile kõige
südamelähedasemad?
Marimekkole meeldis teha kotte, need tõid firmale kõige rohkem raha sisse.
Teine olulisim asi, mille olen Marimekko kaubamärgi all loonud, on voodilinad
USA turule. Müüsime neid rohkem kui saja miljoni dollari eest.
Sedasama Ühendriikides loodud sarja «Marimekko made in USA», mille
linadest rääkisite ja mille disainisite aastatel 1976-1983, on nimetatud teie
elutööks.
Jah, vaieldamatult see on seda. Marimekko linad said USAs ruttu menukaks ja
see on väga suur asi. Tollal ma isegi ei mõistnud, kui suur.
Mis teid disainides inspireerib, kust ammutate ideid?
Väga ebatavalistest asjadest. Kui inimesed ei pööra tähelepanu millelegi
konkreetsele, hakatakse nägema ilu mitte väga harjumuspärastes asjades, ja see
tekitab minus huvi. Juba leiutatud ideed mind ei huvita, tegelen pigem
ülejääkidega, mille peale pole keegi veel tulnud.
Praegu olen vaimustuses ilusatest puuokstest ja vee vormitud puudest. Miks
keegi ei ole neist teinud diivaneid, toole ja järisid? Need on ju nii kaunid ja
müümiseks poleks isegi poodi vaja, piisaks aiast, kuhu need sobivad. Olen
üllatunud, et keegi Eestis või Soomes ei ole seda ideed üles korjanud.
Teie töid armastatakse iseloomustada sõnadega «lihtne» ja
«funktsionaalne». Kas nõustute, et fraasid «vähem on rohkem» ja «vähem on
ilusam» on disainis omal kohal?
See on tõsi. Kui toode on ruumi jaoks vale, hakkab see karjuma ja mõjub
inimestele ebamugavalt. Minimalism peab olema balansis, on palju võimalusi seda
väljendada. Aga küsimus oli väga hea, see avaldas mulle muljet.
Teie puhul tundub, et kõik võimalik on juba ära tehtud. Kas on
midagi, mida te veel disaininud ei ole?
Järgmisena plaanin teha ukselinke. Millegipärast näevad need suuresti
ühesugused välja, kuid ukselink on kodu visiitkaart, esimene asi, mida inimene
märkab. See peaks eriline olema.
Eesti ja Soome on mõneti sarnase taustaga riigid. Samal ajal on kahel
riigil palju erinevaid jooni. Kas Eesti ja Soome disaini saab omavahel
võrrelda?
Olen vale inimene sellele küsimusele vastama. Kuid on kindel, et eestlased on
soomlastest restoranidisainis peajagu ees. Pille Lausmäe on imetlusväärselt
andekas disainer, kes on teinud mitme söögikoha sisekujunduse. Ta teeb selles
valdkonnas tunduvalt paremat tööd, kui soomlased kunagi teinud on.
Eestlased ei ole minevikus nii kinni, nad disainivad avatumalt ja on
nõukogudeaegsetest normidest lahti saanud. Soomlasi see periood mingil viisil
siiski veel mõjutab, disainerite käed on justkui seotud. Eestlased lihtsalt
teevad tööd ega mõtle sellele.
Seisin hiljuti probleemi ees, et Pärnus on raske, et mitte öelda
võimatu leida omapärast diivanit. Meil on paar salongi, kust tooteid tellida, ja
ports poode, kus müüakse nii-öelda masstoodangut. Eestis tegutsevad disainerid
jäävad väikelinnas elavale inimesele kaugeks.
> Loe edasi |
