Siinne veinivalik olla maailma üks rikkalikumaid – meie kaubanduses on saadaval umbes 6000 erinevat veini. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | jack sparrow
Kas arvate, et on tarvis mingit erilist iq-d, et veinidest midagi teada, ma ei arva nii
to A.Saks
Kanada jaaveinid on unikaalsed maailmas.
|
|
Sellises olukorras suudab aga häid valikuid teha vaid inimene, kes vähemalt veidikenegi veinimaailmas orienteerub. Nagu ütleb Lajal: «Pidevalt võtta ühte veini, kuna ma tean, et see on hea – on ju igav!». Otsustaja püüab läbi nelja numbri anda teile põgusa ülevaate Euroopa, Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Uus-Meremaa veinidest. «Euroopa on kindlasti veinimaailma süda, eriti Prantsusmaa,» kinnitab veinisõbrale kohaselt muhedalt naeratav Lajal. Tema sõnul elab Euroopa veinimaailm nii sisemiselt kui ka eesti tarbija jaoks läbi olulisi muutusi. Uusi asju tuleb pidevalt juurde ning siinne veiniturg areneb väga kiiresti. Emotsionaalne jook Näiteks kui mõni aeg tagasi ei teadnud eestlased kuulsast Saksamaa Rieslingust midagi, siis tänapäeval on see värske, toniseeriva mõjuga valge vein meil tõusev trend. «Kui lõuna ajal võtta klaas 8–9-kraadist rieslingut, siis olete pärastlõunal sama värske kui hommikul,» kinnitab Lajal. Ka Itaalia vein on tema hinnangul teinud viimase kümne aastaga läbi kvalitatiivse muutuse. Itaallased on hakanud kasutama taas vanu superhäid viinamarjasorte. Need on kallimad, aga selliseid iga päev poelettidelt ei leia. Muutuste tuuled puhuvad ka Prantsusmaal, kus arengut hakkasid takistama rangelt kontrollitud traditsioonid. Näiteks Bordeaux’ veinipiirkonnas, kust tulevad maailma kõige kallimad veinid, on keelatud viinamarjade kastmine. Ka Lajali isiklike lemmikute hulka kuuluvad kindlasti Prantsusmaa veinid. «Ma tunnen, kuidas vein teeb emotsionaalselt tööd,» räägib ta ning tunnistab, et veini nautimise puhul on emotsioonidel äärmiselt tähtis roll. Vein maitseb paremini, kui sellega on seotud meeldivad emotsioonid. Ei maitse ju reisilt kaasa ostetud vein kodus kunagi sama hästi kui kohapeal päikeseloojangu taustal. Sestap on viimastel aastatel väga populaarseks muutunud veinireisid kõikidesse Euroopa olulisematesse veiniriikidesse – Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse ja Portugali. Tippe tihti ei kohta Veini müümise edukuse määrab see, kui hästi müüja suudab veini ümber luua meelierutava legendi, emotsiooni, mis peibutab ka mitme tuhande kroonist veini ostma. «Poes sa ei müü veini nagu alkoholi, sa müüd tegelikult emotsiooni,» ütleb Lajal, kes avas mõned kuud tagasi Tartus 1300 erineva veiniga kaupluse. «Ostja läheb koju, veini nautides mõtleb räägitud jutu peale ning fantaseerib veel ise edasi.» Kui uuel tootjal Austraalias on mõnevõrra raskem legendi luua, siis Euroopa veinide puhul legendide puudust ei tule. Siinne tuhandeid aastaid pikk veinivalmistamise traditsioon on neid loonud iga veini tarvis. «Ole ainult hea ja kaeva välja.» Tõsi on siiski, et Euroopa veinid on kallid. Ja kuigi ka Austraaliast, Tšiilist ja Californiast hakkab tasapisi tulema tippusid, on neid vähe ja needki maksavad palju. Näiteks toob ta ühe Burgundia veini, mida Eestis on teadaolevalt vaid neli pudelit ning seda müüakse enampakkumise teel. Praegu võib selle hind olla 140 000, homme aga juba 200 000 krooni. Keskmise Euroopa veini hind algab Eestis 200 kroonist. Altpoolt seda ei ole Euroopa päritolu head veini mõtet otsida. «5000 krooni ja 15 000 krooni on minu jaoks kallis, aga kui proovida, siis saad aru küll, et on ikka vahe,» räägib Jaanus Lajal. Tema ise tellis endale suviseks juubeliks Prantsusmaalt oma sünniaasta, 1967. aasta veine. 300 eurot pudel. «See ei olegi väga kallis, tegemist on ikkagi 40 aastat vana veiniga,» õigustab ta oma luksuslikku ostu. Pika eluga jook Maitseomadustelt on Euroopa veinid Uue Maailma veinidest kardinaalselt erinevad. Sooja maa veinid on magusamad, lopsakamad. Kui näiteks Uus-Meremaal saab viinamari küpseda lõpuni, siis Euroopas seda naljalt ei juhtu. Euroopas tuleb viinamari üldjuhul korjata enne valmimist. Seetõttu on Euroopa veinid happelisemad ja parkainerikkamad. Samas on Euroopa parimate veinide maitse- ja aroomibuketid külluslikud ja tasakaalus. Euroopa veinidel on tänu happesusele ka pikem eluiga. Kui näiteks Uus-Meremaa veine ei ole mõtet pikalt hoida, siis Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ja Saksamaa veine võib sada aastat keldris säilitada. Euroopa veinidest rääkides ei saa kuidagi mööda minna portveinist. «Inglastel on kõnekäänd, et kõik veinid tahaksid olla portveinid, kui nad vaid saaksid, sest kõik tahaksid saada nii vanaks nagu portveinid,» ütleb Lajal. Kuna portvein on kangem ja natuke ka magusam kui tavaline vein, siis seda armastatakse juua külmadel kuudel. Veinikultuur hakkab tasapisi taastuma ka Ida-Euroopas. Lajali hinnangul on siinkandis Ungari ainuke Ida-Euroopa veiniriik, mis ei ole tänu omapärasele Tokaijle päris põhjas käinud. Sellesse piirkonda on viimasel ajal tehtud ka nii ameeriklaste kui prantslaste poolt väga suuri investeeringuid.
> Loe edasi |
