Jairus on ligi nelikümmend aastat «raua» köögipoolega sina peal,
kirjutab Aivi Pargi Virumaa Teatajas. Treener teab täpselt, mida peaks
jõusaalitreeningul silmas pidama.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Taavi
Keda huvitab, võib rohkem harjutustest, treeningkavadest, toitumisest ja muust sellisest lugeda www....
eestimeez
Lisaks. Kuna jõutreening on raske anaeroobne töö organismile tuleb liskas kombineerida seda südameli...
|
|
Sporditippude jõutrenni nõustades olete tähele pannud, et jõusaalides
on voolavus suur. Tullakse küll hooga treenima, ent käima ei
jääda kauaks.
Meeste voolavus on väiksem, sest meeste vaim lööb jõusaalis välja. On mehi,
kes käivad 10-20 aastat, püsivad ühel tasemel, üldine hea toonus ja töövõime
lasevad endaga rahul olla. Aga naistele on välimus väga oluline. Pole mingi
saladus, et jõusaalitrenn on üks efektiivsemaid alasid, millega on võimalik oma
kehavorme meelepärasemaks muuta. Aeroobika ja kepikõnd seda ei võimalda, saab
küll rasvakihti vähendada, elastsust ja painduvust parandada.
Teisalt torkab meie jõusaalides silma liiga ühekülgne lähenemine. Eriti
naiste puhul on tunda väga stereotüüpset treeninguprotsessi ülesehitust,
arvestamata inimtüüpi.
Kindlasti tuleks silmas pidada prioriteedi printsiipi, et värske energia
suunataks kõige mahajäänumasse kehapiirkonda, ainevahetuse ja taastumisprotsessi
kiirust, samuti lihaste geneetikat ja psühholoogilist koormustaluvust, vältida
suuri treeningumahtusid.
Enamikule jõusaalis harjutajatele ei ütle need terminid
midagi.
Tõsi, jõusaali võivad minna kõik, kes on arstilt heakskiidu saanud, aga samas
puudub neil informatsioon, kuidas ja mida seal teha. Seepärast tulekski enne
trennidega alustamist teha teoreetiline tund, kus soovijad annavad teada, mida
nad konkreetselt tahavad, ning jõusaalitreener omalt poolt selgitab, millised on
võimalused edu saavutamiseks ja milline on perspektiiv.
Suur viga on praegu see, et personaaltreenerid annavad informatsiooni esimese
korra kohta liiga palju, seda kõike pole võimalik korraga läbi seedida. Tuleb
anda vähem, et aega jääks mõtlemiseks ja mõistmiseks, ning siis edasi minna.
Step by step. Ja selle võrra ka vähem raha küsida.
Inimesele, kes jõusaali trenni tuleb, on see enamasti võõras valdkond,
treeneril tuleb osata end teise inimese seisukorda panna. Inimestega peab
individuaalselt töötama, seletama ja õpetama, siis hakkab treenimine meeldima ja
voolavus väheneb.
Kui algul on mingi tõrge või eelarvamus, et naine läheb rauaga jändama, siis
võib öelda, et asi on võimalik harjutajale meeldivaks teha. Kõik on treeneri
kätes. Edu, tulemusliku treeningu valem koosneb väikestest nüanssidest, millele
tahangi tähelepanu juhtida, mitte kritiseerida.
Mida peaks siis teisiti tegema?
Et harjutajate näol on tegemist erinevate inimtüüpidega, siis vajavad nad ka
erineval hulgal nii seeriaid kui ka kordusi. Näiteks koleerikud ei kannata suurt
korduste arvu ega suurt seeriahulka. Flegmaatikud - vastupidi - saavad ennast
käima alles suurema hulga korduste ja seeriate arvuga.
Sellest põhimõttest ei peeta kinni. Ometi peaks treener õpilasega vesteldes
inimtüübi välja selgitama, et õigesti treeningukava koostada ja õiged koormused
määrata. Näiteks koleerik ei ole võimeline 8-10 korduse puhul keskenduma, 5-6
korda sooritab ära, psühhomotoorika suudab liigutusi kontrollida, pärast jääb
ainult lokomotoorne töö, mille puhul tekib keskendumisvõime puudumise tõttu
trauma oht.
Aga kuidas on lood harjutuste sooritamisega?
See jätab sageli soovida nii tehniliselt kui ka kiiruse poolest. Rõhutakse
peamiselt positiivsele faasile, aga negatiivne faas on täpselt samuti töö.
Harjutust kiputakse hooga inertselt tegema. Lihas ise saab niimoodi väikese
koormuse, peamiselt teeb töö füüsika – nagu näiteks kellapendli efekt: hoog
sisse ja läheb.
Tehnilised elemendid tuleks kohe alguses selgeks teha. Mitte nii palju
seeriatele ja kordustele tähelepanu pöörata, vaid õppida ära harjutuste õige
tehniline sooritus. Ja kindlasti seesama prioriteedi printsiip.
Näiteks kui naisterahval on kalduvus korpulentsusele, kõht on suur, aga
alustatakse treenimist hoopis lamades surumisest, sest käed on tugevad ja talle
meeldib see harjutus, ning jäetakse kõht viimaseks, siis ei anna see enam
loodetud efekti. Vähem olulised harjutused on nõudnud palju energiat.
Väga olulist puudujääki näen selles, et erinevate spordialade harrastajad,
kasutades jõusaali üldkehalise ettevalmistuse vahendina, sooritavad jõuharjutusi
väga ühekülgselt: nii nagu oleks efektiivne jõuvastupidavust arendavatele
kulturistidele, mitte niivõrd sprinteritele, kuulitõukajatele, palluritele.
Kiirete ja aeglaste lihaskiudude proportsionaalse arengu asemel tõmmatakse
lihased piimhapet täis, nii et kaob nende elastsus ning tekib rebestamise või
venitusoht.
Jõusaali abivahendina kasutades oleks otstarbekas teha erialale võimalikult
lähedasi liigutusi jõumasinate, kangide või käsikutega, arsenal on suur.
Jõumasinate areng on viimase paarikümne aastaga olnud nii pöörane, et saab
imiteerida paljusid erialaseid liigutusi.
> Loe edasi |
