| Nii Eesti meeste kui naiste keskmine eluiga on võrreldes arenenud riikide omadega madalad. Pessimistlikumate prognooside järgi on Eestis praeguste tendentside jätkudes 2050. aastal kõigest 800 000 elanikku. Kas see nii ka läheb, sõltub meist endist. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | vot nii
"See, et ühes Euroopa edukamas riigis Norras on ühe inimese kohta ligi 40 korda vähem alkoholipoode ...
eheh
ons siis lühike eluaeg - kannatus?teiselpool elupiiri ootab ju igavik.....
|
|
Kui naiste keskmine eluiga jääb Eestis Euroopa omast alla vaid nelja aastaga, siis meeste eluea vahe on üle kahe korra suurem, ligi kümme aastat. Hiljuti avaldatud Eesti inimarengu aruanne tõi Eesti meeste lühikese eluea välja kui ühe meie riikluse suurema riskiteguri. Mis võiks olla põhjus, et Eesti mehed nii vähe elavad? Kas vähene terviseteadlikkus, hirm oma murest arstile rääkida, mõnuainete liigtarbimine või meie materiaalsetele väärtustele orienteeritud ühiskond? Tõenäoliselt on õiged kõik neli põhjust, kuid eelmise aasta sügisel korraldatud üleriigiline eesnäärmevähi infonädal näitas, et suur probleem on ka vähene avalik teavitustöö. Üleriigilise meediakampaania mõju näitab tõsiasi, et meestearstide vastuvõtujärjekorrad löödi mitmeks kuuks sassi ja praegugi on vastuvõtule saamisega raskusi. Inimesi ei tule kogu aeg ähvardada kasvajaohuga, kuid informatsioon tervislike eluviiside ja tervise kohta peaks kindlasti olema osa riiklikust tervisepoliitikast. Internetist leiab abi Üha rohkem teavet pakuvad tervise internetiportaalid. Juba mõnda aega tegutsevad portaalid erektsioon.ee ja eesnaare.ee, hiljuti avatud viljatus.ee on abiks nii meestele kui naistele. Häbenejatele ja virtuaalelu elavatele inimestele on need hea võimalus saada esmast teavet oma tervisega seotud küsimuste kohta. Internetis korraldatud anonüümse küsitluse põhjal pole 60 protsenti Eesti meestest oma tervisemuredega arsti juurde läinud. Probleemi eitamine toob kaasa peresuhete halvenemise, tülid töökaaslastega ja negatiivse hoiaku kogu ühiskonna suhtes. See omakorda tekitab tervishäireid ja stressi. Mehed jõuavad oma hädadega arsti juurde alles paariaastase kannatamise järel. Samas on selge, et haiguse varajases staadiumis on ravitulemused paremad, mitu aastat kestnud haiguse puhul muutub ravi järjest keerukamaks ja vähem tõhusaks. Eesti mees käib arsti juures keskmiselt 1,4 korda vähem kui tema tütar, naine või ema. Interneti terviselehed soovivad anda oma panuse, et see vahe väheneks. Viin, tubakas ja ületöötamine Eesti mehe tervise kõige suuremad vaenlased on alkohol, tubakas ning ületöötamine. Enamasti käivad kõik kolm koos. Uuringud näitavad, et Eestis on peaaegu igal kümnendal inimesel alkoholiprobleem. Arvestades, et igaüks neist 150 000-st on lähedalt seotud vähemalt kolme inimesega, tekitab alkohol nii või teisiti muret pooltele eestimaalastest. Lootsin, et riigikogu valimiste debattides keskendutakse sel korral rohkem rahva tervisele. Arutelu terviseteemadel aga ei tekkinud ega teki ilmselt nii pea. Otsused, mida seadusandja vastu peaks võtma, on karmid ja praegu ei julge ükski pragmaatiline riigimees neid välja öelda. Teadlased on välja selgitanud, et alkoholist ja tubakast Eesti ühiskonnale tekitatud kahju on rahalises väljenduses ligi viis korda suurem kui alkoholi- ja tubakaaktsiisist saadav tulu. Eelmisel aastal oli see tulu 3,2 miljardit krooni ning kaudne kahju seega ligi 16 miljardit krooni — neljandik kogu riigieelarve mahust. Alkoholile karmid piirangud! Kuigi kogu maailmas on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul alkohol terviserikete tekitajate hulgas kolmandal kohal, kahjustab alkoholipoliitika Eesti ühiskonnas praegu ja lähitulevikus tervist ja heaolu kõige ulatuslikumalt. Alkoholi arvele tuleb kirjutada suurem osa vigastustest ja mürgistustest. Skandinaavia riigid tegid otsuse «riigialko» kasuks ligi veerand sajandit tagasi. Ka nendes riikides oli tollal alkoholi tarbimine suur ning hakkas kahjustama ühiskonna toimimist. Võeti vastu otsus alkoholimüügi riigistamise kohta. Teame, kui hästi see on mõjunud majandusele ja üldisele heaolule. See, et ühes Euroopa edukamas riigis Norras on ühe inimese kohta ligi 40 korda vähem alkoholipoode kui Eestis, on niivõrd kujukas näide, et kommentaare pole vaja. Kas suudame viia Eesti inimeste keskmise eluea Euroopa elanike oma tasemele, sõltub meie endi käitumisest ja teadlikkusest. Riskikäitumise vähendamise eest vastutavad suures osas riikliku tervisepoliitika suunajad. KASV Enne Teist maailmasõda oli Eestis alkoholitarbimine alla kolme liitri absoluutalkoholi (see tähendab puhast etanooli) inimese kohta. Viimaste aastate jooksul on see näitaja tõusnud kolmeteistkümne liitrini. Allikas: internet |
