Saturni põhjapoolusel paiknev moodustis on korrapärase kuusnurga kujuline. Esimest korda märkasid seda planeedist möödunud kosmosesondid Voyager 1 ja 2 üle kahekümne aasta tagasi. Et meekärje kannu meenutav objekt on tänini alles, selgus nüüd, mil seda pildistas praegu Saturni lähistel tiirutav Cassini-Huygens. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | john
tooge ära see vidin. mis siin keerulist on? takku vahele ja keerake need junnid omavahel kruvidega ...
gryyn
to:sips
sinna mahub siiski neli maad.
sa ei pane neid mitte yksteise otsa vaid ruudukujuliselt.
|
|
Värsketelt fotodelt paistab koguni kaks kuusnurka – suurema ja heledama sees võib näha väiksemat ja tumedat, ent samuti täiesti korrapärast kuusnurka.«Ühelgi teisel planeedil pole me midagi niisugust kohanud,» tõdes NASA atmosfääriekspert Kevin Baines, kes kuulub Cassini visuaalse ja infrapunakaardistamise spektro-meetri (VIMS) töörühma. «Tõesti, Saturni paks atmosfäär, kus domineerivad ringikujulised lained, on küllap viimane koht, kus võiks eeldada kuueküljelise geomeetrilise kujundi leidumist. Ent seal see on.» Saturni kuusnurk sarnaneb oma olemuselt Maa poolustel esinevate keeristega, kus tuuled puhuvad kindlate mustrite kohaselt. Ent erinevalt Maa ringikujulistest keeristest on Saturni polaarkeeris võtnud kuusnurga kuju. Seejuures on kuusnurk 25 000 kilomeetrit lai – sellesse võiks mahutada neli Maad. Infrapunavõtted näitavad, et kuusnurk ulatub palju sügavamale atmosfääri sisekihtidesse, kui seni arvatud, koguni kuni 100 kilomeetri sügavusele pealmiste pilvekihtide alla. Kuusnurga sees pöörleb omaette pilvesüsteem, kus pilved näivad ringiratast tiirutavat. Saturni lõunapoolusel asub samuti hiiglaslik, ent täiesti maiselt ringikujuline keeris. «On hämmastav näha nii suuri erinevusi Saturni vastaspooluste vahel,» sõnas Cassini VIMSi meeskonna juht Bob Brown Arizona ülikoolist. «Lõunapoolusel pöörleks justkui hiiglasliku silmaga tohutu orkaan, kuid põhjapoolusel on sellest täiesti erinev geomeetiline objekt.» Saturni põhjapoolkeral praegu valitseva 15-aastase talve tõttu ei ole kuusnurk nähtav Cassini tavakaameratele, ent kosmosesond tegi oma ülesvõtted infrapunaseadmega. Cassini abil hangitud andmete analüüs tõi päevavalgele uudise ka Saturni kaaslase Titaani kohta: selle taevakeha põhjapoolkeral laiuvad metaanimered. Metaanijärvede ning neid aeg-ajalt ühendavate metaanijõgede olemasolu leidis kinnitust juba pärast sondi Huygens laskumist kuule, ent nüüdseks on selge ka enam kui 100 000 ruutkilomeetri suuruste merede olemasolu. «Oleme kaua aega oletanud ookeani leidumist Titaanil, kuid nüüd oleme mitmesuguste mõõtmiste abil leidnud mered, mis ületavad oma mõõtmetelt seni nähtud järvi,» rääkis Cassini ja Huygensi töörühma liige Jonathan Lunine Arizona ülikoolist. Ehkki pole veel lõplikku tõestust, et mered koosnevad tõesti vedelast ainest, viitab sellele objektide kuju ning ka neist peegeldunud radarisignaali iseloom. Titaani mered koosnevad oletatavasti metaanist ja etaanist. See selgitab ka gaasilise metaani rohkust selle taevakeha atmosfääris. Saturn • Saturn on Päikesest keskmiselt 9,5 astronoomilise ühiku kaugusel. Ta kuulub gaasiliste hiigelplaneetide hulka, mille atmosfäär läheb tõenäoliselt sujuvalt üle planeediks endaks. Oletatavasti on Saturnil siiski ka tahke tuum. • Planeedi raadius ekvaatoril on 60 268 km, planeeti ümbritseva heleda rõnga laius on 65 000 km. Rõngas, mis tegelikult koosneb arvukatest kitsastest rõngastest, kulgeb 13 000 kilomeetri kõrgusel planeedi ekvaatorist. • Saturni suurimad kuud on Mimas, Enceladus, Tethys, Dione, Rhea, Titaan ja Iapetus. |
