Näeme oma igakuistelt korterimakse teatistelt, et valdava osa arvest moodustab järjest kallinev soojus. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | ühistujuht
No meil läks ühistu lõhki ja juhatus tahtis ametit maha panna, kui hakkasime rääkima säästmisest ja ...
villem veni
Paraku elan ma autoriga samas majas ja pean ütlema, et ta kirjeldab olukorda veel väga pehmelt. Ehk ...
|
|
Põhjused peaksid olema mõtlevale inimesele selged: järjest suurenev planeedi ülerahvastus, inimeste vajaduste ohjeldamatu kasv, mõttetud sõjad (mis on omakorda esile kutsutud ohjeldamatutest inimlikest kirgedest nagu võimuiha, religioosne fanatism jm) ning teiselt poolt loodusvarade, eriti energiakandjate piiratus. Ei aita siin välja ka alternatiivenergia (taastuvenergia) varud – puit, turvas, tuul, päike. Neid lihtsalt ei jätku! Tulemuseks ongi järjest kallinev energia. Kuni 7. novembrini 2006 maksis soojusenergia koos 5% käibemaksuga 418,95 krooni megavatt-tunni (MWh) eest. Kui nüüd üsna varsti lisandub 18-protsendine käibemaks, tuleb maksta 595 krooni. Hinna tõus 42%! Oigame ja hädaldame väikeste palkade ja pensionide üle, peaasi et mitte midagi teha oma olukorra parandamiseks. Mitte millegi vastu ei tunta huvi, kuigi võiks kas või meelde tuletada koolis õpitud elementaarseid tehnika- ja füüsikateadmisi. Kellel soe, kellel külm Korteriühistute liidu korraldatud seminaridel ja foorumitel, samuti raadiosaadetes on korduvalt räägitud, et Põhjamaades (Soome, Rootsi) on energiakulu kilovatt-tundides ruutmeetri kohta aastas ligi kolm korda või enamgi väiksem kui meil. Eriti mainitakse Taanit, kus see suhe ulatub koguni kümneni. Kus on siis väljapääs? Esiteks – teha korda küttesüsteemid. Minna üle ühetorusüsteemilt kahetorusüsteemile, nii et radiaatorid on ühendatud paralleelselt senise järjestikühenduse asemel. See võimaldab igal korteril oma toa temperatuuri reguleerida – nii on igal pool Lääne-Euroopa riikides. Pealegi võivad radiaatoritel olla termostaatventiilid, mis ka päikesepaistelise ilmaga automaatselt kütet vähendavad. Räägitakse püstakute tasakaalustusventiilidest, kuid see ei aita, sest korterid on soojapidavuselt erinevad – oleneb ilmakaarest, korrusest, külmemad on maja otsmised korterid. Väidetakse, et siis panevad kõik kütte maksimumile ja hoiavad aknad lahti. Millegipärast ei ole kuulnud, et näiteks Soomes oleks niisugune probleem. Pealegi on olemas mõõtesüsteem, kus iga radiaatori peal on vastav andur, mille näitude järgi saab iga korteri soojaarve viia sõltuvusse tarbitud soojusest. Sellist süsteemi on Saksamaal kasutatud juba alates eelmise sajandi 20. aastatest. Samas suurendab see süsteem ka korterivaldaja huvi soojapidavust suurendada. Kuigi soojasõlmes on regulaator, mis reguleerib kütet vastavalt välisõhu temperatuurile, ei saa üks automaat reguleerida kõikidele parajat temperatuuri. Kujuneb nii, et kellelgi on külm ja ta nõuab suuremat kütet. Tagajärjeks on osa korterite ülekütmine – jällegi üks energia raiskamise võimalus! Laen aitab säästa Kui maja välisseinte termografeerimine näitab märgatavat soojuse väljavoolu, siis oleks põhjendatud maja välisseinte soojustamine, kuid ikka ja jälle küsitakse, mis see kõik maksma läheb. Ent vaatame asja ka teisest küljest. Kui näiteks 80 korteriga majas on kaheksa viimase aasta jooksul kulunud soojust 6280 MWh, siis varsti kehtima hakkava hinnaga + käibemaks nõuab see tarbijalt enam kui 3,7 miljonit krooni, aga seda kulutust justkui ei märgatagi. Ometi ei jää ka see hind püsima! Sõltuvalt maja seisukorrast võib soojustamisega soojust säästa isegi enam kui kaks korda. Selle säästu arvelt võib ka 15-aastast pangalaenu tagasi maksta ja ehk jääb endalegi veel midagi järele. Vähemalt inimene ei kaota midagi. Sagedane vastuargument: mina ei elagi nii kaua! Tähendab, kui mina lahkun siit ilmast, siis tulgu ka teised minuga kaasa. Hämmastav on pigem see, et laenu võetakse näiteks oma ilumeele rahuldamiseks või kalli limusiini muretsemiseks, mis ei too midagi tagasi. Seevastu energiasääst hakkab tagasi tooma niipea, kui süsteem on käiku pandud. Võib ka mõelda nii – ja paljudes korteriühistutes mõeldaksegi –, et kogume kümmekond aastat raha ja siis teeme. Aga jällegi ei mõelda, et kui kogu see aeg peame maksma neidsamu kasvavaid soojaarveid, siis kulutame üle kahe korra rohkem. Võhikud takistavad Kahjuks on ka elamute renoveerimistööd kallinenud, igal juhul on soodsamad võimalused mööda lastud, juba hulk aastaid! Selline on paraku demokraatia, et paljude tähtsate küsimuste üle otsustavad võhikud, kellel pole vajalikke tehnilisi ega füüsikateadmisi. Ka seadused soosivad sellist olukorda. Näiteks kõigeks, mida kuskil korteris tehakse, pidavat olema kõikide ühistu liikmete nõusolek, olgu ta kui loll tahes. Mõnede inimeste puhul ei aita ükski argumenteeritud jutt, isegi nii lihtne tõde, et kulude vähendamine on samaväärne palga või pensioni tõusuga, pealegi on see inflatsioonivaba. Riik võiks toimetulekutoetuste asemel kulutada pigem energiasäästule. Lõpetatagu ka iga tühisemagi töö jaoks projektide nõudmine. Kasu oleks kahepoolne: parandame elanike heaolu ning vähendame kasvuhoonegaase, seega aitame natukenegi kaasa kliima halvenemise ärahoidmisele ning looduskatastroofide vähenemisele.
> Loe edasi |
