| See tähendab 25 aastat kasutusel olnud andmekandja lõpliku lahkumise algust, kirjutab BBC.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Kix
samuti pole 2 viimasel arvutil flopiseadet olnud ja taga ei nuta, mäletan vot kuidas nutsin kui tolm...
ojah
mul pole juba viimasel 2 arvutilö floppy lugejat peal puudust kah ei tunne
|
|
Kui veel 1998. aastal müüdi maailmas 2 miljardit flopidisketti, siis eelmisel aastal oli see arv langenud 700 miljonini. Kuid paljude analüütikute üllatuseks on see ikkagi väga suur arv, kui pidada silmas uute ja oluliselt suuremate andmekandjate laia ja odavat levikut.
Flopidiskett ja seda lugev seade ilmusid aastal 1971 IBMi poolt revolutsioonilise uuendusena kartongist perfokaartide asemele. Flopi loojaks oli IBMi harulabori töötaja Alan Shugart ning tema esimene «lapsuke» kujutas magnetollusega kaetud painduvat (siit ka nimi floppy) 8” (20,32 cm) ketast, kuhu mahtus selle aja kohta väga suur -100 kB andmehulk. 1976. aastal vähendas Alan Shugart juba Wang Laboratories töötajana flopi suuruseni 5,25” (13,335 cm). Maht ulatus lõpuks kuni 1,2 megabaidini. 1981. aastal tuli Sony välja esimese 3,5” (8,89 cm) formaadis disketiga ja nii suureks jäi see oma elupäevade lõpuni. Algne maht 720 kB kahekordistus kiirelt 1,44 MBni.
Vahepeal prooviti valmistada veelgi kahekordistatud ehk 2,88 MB mahuga diskette, kuid nende seadmete ja ketaste hind ning andmete säilivus ei õigustanud ennast, mistõttu see formaat kadus kiiresti. Kui ilmusid suuremad magnet-optilised (MO) ja optilised (CD, DVD) seadmed, mille maht ületas lõpuks tuhandeid kordi flopidisketi oma, kadus ka vajadus flopi arendamiseks.
Seoses USB mälupulkade ilmumisega kadus vajadus kasutada flopidisketti odava lahendusena pisemate failide transportimiseks. Nii ei ole juba mõned aastad flopit ei laua- ega sülearvutite koosseisus.
Viimane vajadus selleks oli Windows XP juures, mis oskas esmasel installil RAIDi draiverit otsida ainult flopilt. Uuel Vistal on oskus vajalikke draivereid leida suvaliselt andmekandjalt. Toimetas Veiko Tamm, PM online |
