|
Äratuskella helina peale voodist üle kargavatel inimestel tõusis vererõhk
ohtliku piirini ning südame töös tuli ette häireid, kirjutab Daily Mail.
oti uneuurija Chris Idzikowski sõnul muutub magamise ajal kehakeemia ja
lõdvestunud olek muudab inimkeha väliste segavate tegurite suhtes haavatavaks.
«Enne ärkamist on kehakeemia muutunud, see tähendab, et keha valmistub
ärkamiseks ning vererõhk, südamelöögid ja ka hingamine on tavapärasest
tihedamad. Kuna inimesed lebavad enne ärkamist ikkagi liikumatult, siis on veri
paksem, mille tagajärjel võivad mõningates kehapiirkondades vereklombid
tekkida,» sõnas uurija.
Lisaks südame ja veresoonkonna probleemidele ohustab äkitselt äratuskella
peale ärkajaid ka stressitaseme tõus.
«Ootamatu helin äratab inimese alateadvuses «võitle või põgene»
kaitsemehhanismi ning tõstab adrenaliini taset,» jätkas Idzikowski.
Teine une uurija Mark Atkinson lisas, et mitte oma seesmise bioloogilise
kella peale ärkajad, vaid alati äratuskella helina peale ärkavaid inimesi võib
pikemas perspektiivis ohustada krooniline stress koos vererõhu tõusu ja
südamehaigusega.
«Eriti ohtlik on äratuskell panna helisema ajaks, mil inimene on kõige
sügavamas unes. Sellel perioodil ärganud inimese organismi seisund võrdub
sellega nagu ta oleks alkoholijoobes, kuigi ta seda pole,» sõnas Atkinson.
Unetsüklid kestavad 90 minutit ja selle aja jooksul läbitakse mitu erinevat
unefaasi nagu kerge uni, sügav uni ja REM uni. Uurijate kinnitusel on inimene
kõige haavatavam kümme minutit peale ärkamist, unehäirete all kannatajad aga
kuni kaks tundi peale ärkamist.
Lisaks peidavad endas ohte ka tänapäevased äratuskellad.
«Elektroonilised äratuskellad saadavad välja elektromagnetlaineid ja selle
tõttu ei tohiks neid pea läheduses hoida. Sama käib ka kell-raadiote kohta,»
leidsid uurijad.
Briti unehäirete ühing soovitab äratamiseks kasutada mitte järske helinaid,
vaid vaiksemaid ja meloodilisemaid, mis aitab keha järk-järgult unest
äratada. Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online |
