| Uuring näitas, et suurimad riskigrupid, kellel on oht langeda depressiooni küüsi on töötud ja inimesed, kellel esineb suuri raskusi oma arvete tasumisel. Mõlema grupis on depressiooni esinemise sagedus üle 40 protsendi. | | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | lugeja
Võrdsustada Eesti pensionäre ja koduperenaisi ei ole küll mingi usutav teaduslik tulemus. Valdav osa...
Diskrimineeritakse
Mehi on valikus vaid 26.6%. Paistab, et nende tervis huvitab depressiooniuurijaid umbes 3 korda vähe...
|
|
Kõige väiksem tõenäosus depressiooniepisoodide esinemiseks on pensionäridel ja koduperenaistel. Nende seas esines depressiooni kõigest viiendikul. Samuti esineb depressiooni väga vähe ka majanduslikult edukate inimeste hulgas: ainult 14 protsenti. Lähisuhete või nende puudumise ja depressiooni vahelised seosed mõjutavad eelkõige mehi. Õnnelikus püsisuhtes meestest esineb depressiooni kõigest 12 protsenti. Hiljuti suhtest lahku läinud meestest kannatab aga 38 protsenti pikaajalise kurvameelsuse käes. Kõrge on ka vallaliste meesterahvaste depressiivsus – 30 protsenti. Huvitava nüansina tõid teadlased välja asjaolu, et naiste meeleolule ei avalda kuigi tugevat mõju ei nende lähisuhted ega suhete kvaliteet. Nii pikemat aega vallalistest, püsisuhet omavatest kui ka hiljuti lahku läinud Eesti naistest kogevad depressiooni 25-29 protsenti. Lisaks eeltoodud seostele leidsid uurijad tugevaid üldisi seoseid depressiooni ja patsiendi poolt oma kehalisele või vaimsele tervisele antud üldise hinnangu vahel. Samuti soodustasid depressiooni esinemist ka hiljuti aset leidnud negatiivsed elusündmused. Tallinna Ülikooli korraldatud rahvusvahelisel konverentsil „Inimteadvus ja riskikäitumine“ tuli esmaettekandele üleeuroopalise pikaajalise depressiooniuuringu "PREDICT" tulemuste eeltutvustus. Uuringus osalesid kuus Euroopa riiki: Eesti, Suurbritannia, Holland, Sloveenia, Portugal ja Hispaania. Eesti poolt osalesid uuringu läbiviimises Tartu Ülikooli Arstiteaduskona teadlased. Eestit esindava teadlaste grupi tulemusi esitles nädalavahetusel Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna dotsent dr. Ruth Kalda. Eestist oli valimisse kaasatud 1094 inimest (803 naist ja 291 meest). Patsiendid kaasati järjestikkuse alusel perearsti vastuvõtult ning neil uuriti RHK-10 standardile vastavate depressiooni episoodide esinemist viimase 6 kuu jooksul. Depressiooni esinemine erinevates riikides: Inglismaa: 30,3% Eesti: 23% Portugal: 21,9% Slovakkia: 14,9% Depressiooni tekkimist soosivad: *raskused ja rahulolematus lähisuhetega *rasked majanduslikud olud *varasema depressiooni esinemine Depressiooni püsimist soodustavad: *majanduslikud raskused *hiljuti aset leidnud negatiivseid elusündmused(lähedase surm, pere lagunemine) *kehalised haigused ja puuded *depressiooni süptomite tõsidus ja raskusaste *alkoholism ja alkoholiga liialdamine |
