|
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | aabram
Tänan, ei! Ega raske raha veel vankast inimest tee.
jap
õige elu,mitte nagu eestlasele omane,kodus istuda ja vinguda endast ilusamate ja rikkamate,vabamate ...
|
|
Vaid kahe ja poole tunniga Musta mere äärde jõuda on luksus.
Läbi Kiievi ümberistumisega läheb päev ära, autoga mitu päeva, kirjutab Pärnu Postimees.
Aastal 2007 ei ole lihtne teha otsust sõita
nõukogudeaegsesse superkuurorti Jaltasse. Kui Vahemere-äärsed paradiisid on ära
tüüdanud, tasuks kas või mõnepäevane reis ette võtta. Ka neil, kes seal kunagi
käinud pole ja kellele nõukogulik nostalgia midagi ei tähenda.
Krimm on Ukraina ega ole ka. Kui diplomaatiliselt täpne
olla, on Krimm autonoomne vabariik Ukraina koosseisus.
Kui praegu referendum teha, hääletaks venelastest
põhielanikkond Venemaaga liitumise poolt. Krimmi tatarlaste vähemus on lubanud
anda hääle liitumiseks Türgiga. Vähestel ukrainlastel jääb loota Kiievi
ülemvõimule, kelle otsealluvuses on vaid Krimmi üks linn – Sevastopol.
Kui aus olla, on Kiievil oma siinset valdust tõesti raske
kaitsta. Ka ajalooliselt on sellele maalapile rohkem õigust hoopis venelastel,
veel varasemast tatarlastel, isegi kreeklastel ja roomlastel. Krimmi kinkis
arusaamatul kombel Ukrainale alles 1954. aastal Nikita Hruštšov.
Seetõttu ei tasu imeks panna, kui kohalikud Krimmi Venemaaks
ja grivnat rublaks kutsuvad. Kuid just tänu seotusele Venemaaga on Jalta teinud
viimastel aastatel uskumatu arenguhüppe.
Kõik hinnad sööstavad üles
Kõikjale kerkib euroopalikke merevaatega korrusmaju,
ridaelamuid. Villasid kaljunukkidel võib sageli ka lossideks kutsuda. Hinnad on
muidugi dollarites ja peadpööritavad.
Jaltas küsitakse 9000 dollarit ehk 104 000 krooni
merevaatega korteri ruutmeetri eest. Parimad vaated maksavad isegi 15 000
dollarit ehk 175 000 krooni. Ka merest eemal tuleb heatasemelise korteri
ruutmeetri eest välja anda 3000 dollarit ehk 35 000 krooni. Soliidsemate
majade, suvilate, losside hinnad algavad 2 miljonist dollarist ehk 23 miljonist
kroonist. Eksperdid ütlevad, et hinnatase on juba kõrgem kui Vahemere ääres,
kallim kui Nizzas ja Monaco tase on käes. Miks?
Hinnanguliselt olevat Venemaal, Ukrainas, Valgevenes ja
Kasahstanis 100 000 dollarimiljonäri ning nende arv ja jõukus üha kasvavad.
Neist enamik on umbkeelsed ja tunnevad end võõrkeelses keskkonnas ebamugavalt.
Pealegi nõuavad Euroopa riigid neilt viisat.
Venekeelseid kuurorte on maailmas aga vaid kaks, Sotši ja
Jalta. Siin tunneb end iga venekeelne uusrikas kui kodus. Luksuslik elulaad ja
maailma riikide teenused tuuakse tema jaoks siia kokku – sushibaarid,
tätoveeringud, Heinekeni õlu, Tai massaaž, Mercedesed ja kõigile arusaadav
asjaajamine.
Kergelt rikkaks ei saa
Krimmi on viimasel ajal kerget rikastumisvõimalust otsima
tulnud ka eestlasi. Neist enamik on juba järgmise lennukiga tühjalt tagasi
sõitnud. Eestis toiminud ärinipid siin ei aita.
Varianti, et ostad odavalt korteri ja müüd pool aastat
hiljem vaheltkasuga maha, enam ei ole. Maad osta ei saa, ostetakse
rendilepingut 49 aastaks.
Kui tahad teenida, pead hankima ehitusõigusega maatüki,
tegema planeeringu, meelitama linnavõime ja hakkama koostöös kohaliku
ehitusfirmaga ehitama. Siis võid müügiga 100-300 protsenti kasumit tasku panna,
kuid võid ka lootusetult bürokraatia ja siinsete äritavade lõksu jääda.
Minu teada on Tallinna ekslinnapea Tõnis Palts ainuke
eestlane, kellel kaks siinset maatükki ette näidata ja asjaajajad planeeringuid
ette valmistamas.
Kuuldavasti on Krimmis käinud ärimõtetega mitu Pärnu
ärimeestki, kuid jälge polevat neist keegi maha saanud.
Tasub tulla turistina
Möödas on needki ajad, kui väikese merevaatega suvila või
majakese sai 300 000 kuni 500 000 krooni eest. Nende mõtetega on eakamad
eestlased Jaltas käinud. On otsitud parema kliimaga paika pensionipõlveks. Kuid
talv pole siingi eriti soe ja elukallidus teeb liiga.
Püsivamalt on Krimmi end sisse seadnud endine tippkorvpallur
Mihkel Tiks.
Veel septembris-oktoobris on siin 22-30 kraadi sooja ja
merevesi kuni 26. Vaatamist väärt on kaljune loodus ja ööelu.
Jalta promenaadil kestab õhtune jalutuskäik kella
kahe-kolmeni öösel. Sume soe öö, väga palju rahvast ja mitmesugust
meelelahutust. Selga pannakse oma parimad riided. Pinkidel võib vabalt õlut,
longerot või konjakit tinistada. Jäätisekioskid on lahti hommikuni.
Ettevaatust vaid hindadega. Juhtub, et kahe pitsi konjaki ja
kannu tee eest tuleb promenaadil ära anda 750 krooni. Kes seda kalliks peab,
varub päeval endale taskupudeli. Mõnes baaris pead maksma 250 krooni
istumiskoha eest. Arvele võib lisanduda paarkümmend krooni muusika eest.
|
