Kreeka peaminister Kostas Karamanlis kirjeldas riigis kolmepäevase leina vallandanud hiigelpõlenguid kui lahingut, mis lihtsalt tuleb võita. Selleks palus ta üleeile Euroopalt abiks kaheksat tulekustutamiseks kõlblikku õhusõidukit, millest kuus leiti suurema vaevata. Kreeklased ootasid Rootsistki tulekustutuskoptereid, kuid need seisid eile veel tehniliste probleemide tõttu kodus maa peal. Küll aga olid rootslased valmis Kreekasse lennutama tsiviilhelikopterit, mis suudab tõsta kahte tonni vett, vahendas uudisteagentuur TT.Lisaks prantslastele, sakslastele ja norralastele tõttasid kreeklastele appi hollandlased, hispaanlased, rumeenlased, iisraellased, sloveenid, serblased ja küproslased tuletõrjujate, meedikute või kustutusmasinatega. Viimaste abil lootsid päästjad kustutada vähemalt 70 000 hektaril laiutavat punast kukke. Hukkunuid tuleb juurde Kohati küündis tulerinne Peloponnesose poolsaarel 160 kilomeetri pikkuseks, muu hulgas ähvardas leekide rüppe jääda olümpiamängude sünnikoht Olümpia. Kreeklaste appikarjeid kuulsid ka itaallased, kes ise on terve kuuma ja põuase suve kestel heidelnud metsatulekahjudega. Itaalia päästeteenistuse juhi Guido Bertolaso sõnul ei saa itaallased jääda kurdiks, sest kreeklaste olukord on palju hullem ning tragöödias hukkunute arv kasvab tund-tunnilt. «Mind kurvastab, et Euroopa lõunarannikul on jälle ilmastikuolud, mis soodustavad selliseid põlenguid,» tõdes Euroopa Komisjoni kreeklasest keskkonnavolinik Stavros Dimas uudisteagentuuri AFP vahendusel. «Peame tugevdama oma võimekust võidelda koos selliste metsatulekahjudega,» lisas ta. Dimas arutas juulis Euroopat räsivaid metsatulekahjusid silmas pidades euroliidu põlengute kiirreageerimisüksuste loomise pakilist vajadust Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozyga, kes toetas ideed. Aasta tagasi tutvustas endine volinik ja praegune Prantsuse põllumajandusminister Michel Barnier plaani, mille kohaselt peaks euroliidul olema alaline päästeüksus. See peaks olema võimeline metsatulekahju korral appi tõttama ning väheneks abi organiseerimisele kulutatav aeg. Mängus süütajad? Praegu on Euroopas olemas juhtimis- ja teabekeskus, mille kaudu ka Kreeka äsja abi palus. Kõigest juuni lõpuks, kui Euroopat terve suve vaevanud kuumalained hoogu kogusid, oli keskusesse laekunud kaheksa abipalvet. Kreekat laastava tulemöllu taga ei näinud peaminister Karamanlis siiski tragöödiat soosivat ilma, vaid pidas tõenäoseks, et punase kuke lasid valla süütajad, sest üle paarikümne tulekahju vallandus ühel ajal. Eilseks oli Kreeka politsei vahistanud juba neli arvatavat süütajat. Karamanlis kahtlustas uudistekanali CNN teatel süütamises ka äärmuslasi, kes tema hinnangul tahavad manipuleerida rahvaga enne 16. septembrile plaanitud parlamendivalimisi. Eesti päästetöötajad olid sunnitud vastama Kreeka abipalvele eitavalt, kuna soovitud tehnikat Eestil pole. «Kui Eestis olid suured põlengud, olime ise sunnitud õhutehnikat Lätist ja Soomest appi paluma,» ütles päästeameti pressiesindaja. |
