Kasu

Augusti lõpp ja septembri algus on parim aeg muru talve-eelseteks hooldustöödeks ja ka uue muru rajamiseks, sest ilmad soosivad rohu kasvu.

Nüüd on ka paras aeg hakata muru talveks ette valmistama. Tavalised hooldusvõtted on niitmine, kastmine, õhutamine ja väetamine. Cerese aianduskeskuse haljastusspetsialisti Aivar Kikase sõnul näeb muruniitmise kuldreegel ette lõigata korraga kolmandik rohu pikkusest.

Päris täpselt ei saa seda reeglit muidugi järgida, siiski soovitab Kikas niita koduaias sõltuvalt muru kasvukiirusest ja ilmadest vähemalt kord nädalas.

Savipinnas tahab õhku

Väetamise ja õhutamise vajadus sõltub mulla iseloomust ehk siis sellest, kas see on huumuserikas, liivane või savine. Spetsialisti jutu järgi on muru seisukohalt paremad liivakamad mullad. Õhutamist vajab eelkõige vana ja savisema mullaga muru. «Töö keerukuse tõttu pole õhutamine koduaias kohustuslik, aga aeg-ajalt ei teeks see paha ning seetõttu võiks hobiaednik soetada endale mõned kergemad muruõhutamisriistad,» ütleb Kikas.

Enne õhutamist tuleks muru harjata ja niitmisjääkidest vabastada, sest kui niidetud rohtu on palju ja see tallatakse maasse, muutub murul «hingamine» raskemaks. Käepärane õhutamisvahend on hark, millega saab torkida murusse 5–15 cm sügavusi auke.

Kastmisega sügisel ilmselt probleeme ei teki, küll aga peab kindlasti jälgima, et kõik ülejäänud tööd enne külma tehtud saaks. Vastasel korral võib kevadel vastu vaadata kahjustatud muru, mida parandada pea võimatu.

Väetis annab elujõudu

Niiskel ajal jõudsalt kasvav muru nõuab tihedamat niitmist, kuid sellega loovutab taim endast ka rohkem toitaineid. Seetõttu on vaja vaadata, et muru neid kunstlikult väetise abil lisaks saaks. Sügisväetist tuleks murule anda augusti lõpus, septembri alguses.

Oluline on silmas pidada sügisväetise lämmastikusisaldust, see peab kindlasti olema väiksem kui kevadistes ja suvistes väetistes. Õnneks on hobiaednike vaeva selles osas kergendatud, sest müügil on spetsiaalsed muru sügisväetised, kus vajalikus koguses mikro- ja makroelemendid juba sees. Kikas soovitab Kemira firma väetisi, mis lisaks muru toitmisele teevad selle haigustele vähem vastuvõtlikuks.

Fosfor ja kaalium on head rohujuurele ning aitavad murul talve paremini üle elada. Kikas lisab, et päris ilma lämmastikuta väetist ei tasuks ka anda, sest varasügisesel aktiivsel kasvuperioodil vajab muru sedagi ainet. Heas sügisväetises on õiges koguses lämmastikku, fosforit ja kaaliumi, mis tagavad murule kõik eluks vajalikud põhiained.

Praegu on viimane aeg rajada ka uut muru või teha väiksemaid muruparandusi. Kevadega võrreldes on varasügisesed temperatuurid muru jõudsaks kasvuks soodsamad. Uus muru tuleks külvata kindlasti enne septembri keskpaika. Liiga hilja peale jäetud külvi puhul võib seeme küll idanema minna, kuid niiskus või talvekülmad kipuvad õrna orast kahjustama.

Haljastusspetsialist võtab keeruka muruteaduse kokku lihtsa ja loogilise lausega: koduaia muru eest hoolitsemisega ei tasu üle pingutada, hooldustöid tehes aga peab eelkõige jälgima ilma ja muru enda välimust ning vajadusi.

Tasub teada:

Enne väetamist:

• niida muru

• riisu kokku niitmisjäägid ja muu praht

• õhuta muru, tehes hargiga 5–15 cm sügavusi torkeid

• ära väeta põua käes vaevlevat muru

Muru hooldus sügisel:

• niida muru korrapäraselt, sest varasügisesel niiskel ajal kasvab see kiiresti

• anna murule sügisväetist

• tee muruparandusi

• viimasel niitmisel enne külma jäta muru 3–5 cm pikkuseks

• pärast viimast niitmist riisu või harja muru korralikult puhtaks

• väldi puulehtede jäämist murule