|
Esmakordselt kehtestatakse omavalitsustele seaduse tasandil nõue
sisekontrollisüsteemi rakendamiseks, et kindlustada omavalitsuse aruandluse
õigsus ja tehingute seaduslikkus, teatas rahandusministeerium pressiteates.
Täiesti uuena lisandub seadusesse peatükk vastutusest, nii nähakse ette
väärteomenetlused ja rahatrahvid, kui omavalitsus jätab nõutud aruanded
tähtajaks esitamata või ei pea kinni raske finantsolukorra menetlemise
reeglitest. Selliste väärtegude kohtuväliseks menetlejaks on politseiprefektuur.
Uue eelnõuga sätestatakse ka selge nõue, et erinevad eelarvestamist
puudutavad dokumendid nagu arengukava, eelarveprojekt koos seletuskirjaga ja
vastu võetud eelarve, aga samuti mitmesugused aruanded avalikustatakse kohaliku
omavalitsuse veebilehel.
Seadusega muudetakse aga eelarve ülesehitus ja selle koostamine paindlikumaks
ning sätestatakse ka täpsed reeglid finantsraskuste ennetamiseks ja
lahendamiseks.
«Oluline on muuta eelarve koostamine ühest küljest paindlikumaks kohaliku
omavalitsuse jaoks, ent teisalt ka läbipaistvamaks maksumaksja jaoks,»
kommenteeris uut eelnõu rahandusminister Ivari Padar.
«Juurutame tulevikku vaatavat, tulemustele suunatud ja vastutustundlikku
eelarvestamist, kasutades selleks tänapäevaseid põhimõtteid. Samad protsessid
toimuvad ka riigieelarve tasandil.»
Senisest strateegilisemale lähenemisele aitab ministeeriumi sõnul kaasa
eelarvestrateegia loomise kohustuse panemine kohalikele omavalitsustele.
Läbipaistvuse suurendamisele aitab kaasa järk-järguline üleminek
tekkepõhisele eelarvele. «See tähendab, et eelarve koostamisel lähtutakse
rahvusvaheliselt tunnustatud ja üheselt mõistetavatest raamatupidamisreeglitest.
Kohalikud omavalitsused on kohustatud koostama eelarvet tekkepõhiselt alates
sellest, kui ka riigieelarvet hakatakse koostama tekkepõhiselt,» rõhutas
ministeerium.
Põhimõtteliselt uus osa omavalitsuste finantsraamistiku seadustamisel on
raske finantsolukorra menetluse juurutamine. Kohalik omavalitsus on raskes
finantsolukorras, kui ei suuda kinni pidada finantsdistsipliini tagamise
meetmetest ehk seadusega paika pandud eelarvepuudujäägi ülemmäärast ja
netovõlakoormuse ülemmäärast.
«Eelnõu kohaselt ei tohi omavalitsuse konsolideerimisgrupi keskmine
eelarvedefitsiit viie aasta jooksul ületada 10 protsenti eelarve puhastuludest
ning netovõlakoormus ei tohi ühelgi aastal ületada 60 protsenti puhastuludest.
Täpne ja kõikehõlmav regulatsioon peab kaasa aitama sellele, et oleks välistatud
seaduse nõuetest kõrvale hiilimine,» selgitas rahandusministeeriumi
valitsuskontrolli asekantsler Kalle Kukk.
Konsolideerimisgrupi põhimõte tähendab seda, et arvesse võetakse ka kõikide
omavalitsusele kuuluvate äriühingute ja sihtasutuste defitsiidid ja
võlakoormused.
Netovõlakoormus tähendab, et kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused võivad
ületada 60 protsendi piirmäära, kui need on kaetud piisavalt likviidsete
varadega nagu hoiused ja võlakirjad. Samuti sätestatakse täpselt, millised
kohustuste liigid võlakoormuse arvutamisel piirmäära sisse lähevad.
Raske finantsolukorra tekkimisel koostab kohalik omavalitsus kava probleemide
lahendamiseks. Kavas ette nähtud tegevused peavad olema sellised, et
finantsdistsipliini tagamise meetmeid oleks võimalik saavutada keskmiselt 1-2
aasta jooksul. Vajadusel on võimalik kava ka pikendada.
Kui kohalik omavalitsus ei esita kava tähtaegselt või ei ole rakendanud
finantsdistsipliini tagamise meetmeid õigeaegselt ega esitanud pikendatud kava,
võib valitsus vähendada või peatada eraldised tasandusfondist või tulumaksust
ülekandmisele kuuluvate summade eraldamise. Toimetas Kaire Uusen, Tarbija24.ee |
