Peamine mõjukate reitinguagentuuride kohta käiv kriitika ütleb, et nende reitingud mitte üksnes ei peegelda riikide või ettevõtete majandusseisu, vaid ka mõjutavad neid tuntavalt.

Näiteks maailma suurima energeetikafirma Enroni pankrotini viinud sündmusteahela vallandasid küll sulidest juhid, kuid pankroti otseseks põhjuseks oli ettevõtte reitingu alandamisele järgnenud sündmusteahel.

Ehkki ekspertide hinnangul pole tõenäoline, et suured reitinguagentuurid Läti eeskujul ka Eesti riigireitingu kallale lähevad, on oht selleks siiski suurem kui kunagi varem ning sellesse võimalusse tuleb suhtuda täie tõsidusega. Seda enam, et üks suur agentuur on Eesti reitinguväljavaate juba negatiivseks muutnud.

Ajalugu on nimelt näidanud, et investorid ja kreeditorid reageerivad reitingu langetamisel kõige tormilisemalt just siis, kui reiting on alandatud A-tsoonist spekulatiivsesse tsooni.

Majandusnäitajad viitavad küll pehmele maandumisele, kuid jooksevkonto defitsiiti, inflatsiooni ja erasektori võlakoormuse kasv – Läti reitingu alandamise põhjused – on meil jätkuvalt tõsiseks probleemiks.