Kinnisvara
 |
Saaremaa pakub suvekodu rajamiseks erinevaid võimalusi 25.07.2007 09:38 Jan Jürjestaust, Arco Vara Kinnisvarabüroo
Saaremaa on viimastel aastatel taastanud oma
populaarsuse aktiivse suvituspiirkonnana eelkõige eestlaste endi hulgas. Kuigi
see on toonud kaasa sealsete majade hinnatõusu, on suvekodu rajamiseks siiski
mitmeid viise. |
| |
|
 |
Üheks võimaluseks on ise palkmaja ehitada. Näiteks selle Sõrve poolsaarel asuva suvemaja hind ulatub 3,5 miljoni kroonini. Foto: Arco Vara |
 |
|
|
Omanäoline loodus, meri, ajaloohõng ja laialdased võimalused aktiivse puhkuse
veetmiseks ning kultuurisündmuste nautimiseks toovad Saaremaale ikka ja jälle
hulga suvekodu otsijaid. Inimeste võimalused ja soovid on erinevad - mõned
otsivad vana talumaja privaatsemasse kohta, mõned uut palkmaja või linnalähedast
väiksemat maja või suvilat. On ka selliseid, kellel konkreetne ettekujutus
sobivast suvituskohast sootuks puudub, alles ringi käies ja erinevaid pakkumisi
vaadates jõutakse meelepäraseni.
Saaremaal on nõudlus suur just vanade, ajahambast puretud maakodude järele,
mida oma käe järgi renoveerida ja heakorrastada soovitakse. Selliste kinnistute
nõudlus ületab Saaremaal suuresti pakkumise ning seetõttu on ka hinnad viimaste
aastatega märgatavalt tõusnud. Näiteks talukoht, mis kaks-kolm aastat tagasi
maksis ca 100 000 krooni, on täna pakkumisel ca 300 000 krooniga, vastav
hinnatase on tõusnud vähemalt kolm korda.
Kinnistu hind sõltub suures osas sellel asetseva hoone või hoonete
seisukorrast. Kuni 1960. aastani ehitatud hoonetega kinnistud on pakkumisel
hinnaga 300 000- 600 000 krooni, lagunenud hoonetega kinnistute eest küsitakse
200 000- 300 000 krooni ning renoveeritud hoonetega kinnistute hinnad ulatuvad 1
600 000 kroonini.
Endiselt püsib nõudlus maatükkide järele, millele saab ise rajada maakodu või
suvila. Põhilisteks ostjateks on siinjuures mandrieestlased. Nõutumad on
väiksemad, ca 1-2 ha suurused ehitusõigusega ning kommunikatsioonidega maatükid.
Suuremate, ca 10- 20 ha suuruste kinnistute osas on huviliste arv
tagasihoidlikum, kuna ei soovita oma puhkuseaega liiga suure krundi hooldamisele
raisata. Selliste kinnistute puhul kehtib üldjuhul reegel, et mida suurem
maatükk, seda väiksem ühiku hind. Teisalt ei vaadata aga elamu või suvila
ehitamiseks sobilike maade ostmise puhul otseselt müüdava maa ühiku hinda, vaid
maatükki koguhinda. Saaremaal on hinnatud nii merelähedased piirkonnad kui ka
looduslikult kaunid paigad sisemaal.
Jätkuvalt on eelistatud privaatsus ja nõutumad need krundid, kuhu naaber ei
saaks enda majapidamist väga lähedale ehitada. Teisalt aga ei soovita ka päris
üksikut metsatalu, lähim naaber peak s asuma sellisel kaugusel, et aeg- ajalt
oleks tagatud naabri valvas pilk kinnistule.
Saaremaal on viimastel aastatel hoogustunud palksuvilate ehitamine
looduskaunitesse ja merelähedastesse piirkondadesse. Palkmaja puhul köidab
inimesi looduslähedus ning unikaalsus, samuti see, et nad sulanduvad
suurepäraselt Saaremaa kadakaste kinnistutega. Paljud otsustavad uue palkmaja
kasuks, kuna peavad nende hinna ja kvaliteedi suhet paikapidavaks. Uue palkmaja
võib soetada endale sõltuvalt asukohast ja suurusest ca 1,5-3,5 miljoni
krooniga.
Üha enam on selliste uute palkhoonete huvilisteks taas mandrieestlased,
välismaalaste osakaal on vähenemas ja seda eriti soomlaste osas. Palkmaja
ehitatakse üldjuhul oma otstarbeks ning edasi müüma neid ei kiputa, kuna nende
ehitushinnad on kõrged ning vastava arendustegevuse puhul suurt kasumlikkust
loota ei saa. |
|
|
|
|
 |
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
 |
|
 |
Foto: Reuters / Scanpix |
Avaautode värsked tuuled (2)  Vaikselt, kuid kindlalt kasvab avaautode arv kodumaa
teedel. Valik on suur, hinnad küünivad mõnest tuhandest mõne miljoni kroonini.
Võtame seekord vaatluse alla mõned uuemad mudelid.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
 |
|
 |
Foto: Reuters/ Scanpix |
Lõunasse ja itta – uude Euroopasse  Bulgaaria ja Rumeenia on euroliidu uusimate
liikmetena paljude jaoks uudsed ning sel suvel sinnakanti suundudes on
turistidevool tõenäoliselt tavapärasest veidi suurem. Hirm ootamatuste ees on
Euroopas kadunud, kuigi eelarvamused jäävad.
> Artikli juurde |
|
 |
|
 |
Foto: AP / Scanpix |
Killukesi Prantsusmaast läbi autoakna  Mäed, veinilossid, veised ja meisterkokad. Kohvitamisest välja kasvanud pidusöök, öö metsas, noad ja motomehed, sõbralik lossiproua, nahkhiired ja maantee number 666. See on Prantsusmaa ühe nädala kokkuvõte.
> Artikli juurde |
|
 |
|
 |
Foto: Raigo Pajula |
Eestlaste nutikad leiutised sünnivad elust enesest  Ühekordse
kasutusega prill-laud, veekindlad tikud, uus lauamäng ja tolmuimejaga
puur – need on vaid mõned tänavu tunnustuse saanud leiutistest, mille
on välja mõelnud eestlased. Mida eestlased veel on leiutanud, uurisid
Rasmus Kagge ja Vahur Koorits.
> Artikli juurde |
|
 |
|
 |
Foto: Liis Treimann |
EMT: kõne kvaliteeti mõjutab ka telefon  Kui mobiiltelefoniga rääkides hakkab jutt hakkima või
hoopis katkeb, siis on piisava väljatugevuse tingimustes tegemist häireväljaga,
mis infoedastust moonutab. Kuid side toimimiseks peavad ka telefonid ja
võrguseadmed korras olema.
> Artikli juurde |
|
|
Kaebusteraamat
|