Kolmapäev 15. veebruar
Postimees | Elu24 | Toidutare | Soov | Reporter | Õhtuleht | Tartu Postimees | Pärnu Postimees | Sakala | Virumaa Teataja | Järva Teataja | Valgamaalane
Otsing
.
Tarbija24.ee

Kasu

 Esileht > Olulised teemad > Tarbija24 > Kasu 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Lohesurf ja purilauasõit võidavad järjest enam eestlaste südameid
29.07.2007 14:50
Gerli Ramler


Aasta-aastalt on eestlaste seas järjest menukamaks muutunud purilauasõit ja lohesurf. Päris surfamist ehk lainelauasõitu on Eestis raske harrastada, kuna siinne kliima pole selleks päris õige.

 
Lohesurf.
Foto: Toomas Huik

Artikkel ilmus Postimehe lisaväljaandes Otsustaja.

«Surfamine on populaarne. Aastaid on inimesed üritanud parandada oma elamistingimusi, vahetada välja auto ja muu selline praktiline. Järjest rohkem hakatakse väärtustama vaba aega tervikuna,» räägib Hawaii Surfi esindaja Toomas Jürjo. «Surf on väga hea hobi ja harrastus neile, kes tahavad rutiinist välja tulla.»

Nii näitabki surfarite arv selgelt tõusutrendi. Lausa plahvatuslikuks võib aga pidada lohesurfi arengut – tundub, et igal aastal lohesurfarite arv Eestis kahekordistub. Eestis on nii kujunenud, et surfamise all mõeldakse üldjuhul purilauasõitu – mujal maailmas nimetatakse seda windsurf’iks. Eestis pole tingimused lainelauasõiduks kõige paremad ja seepärast väga seda segi ajada ei saa, selgitab ta.

Lihtsa surfivarustuse hulka kuuluvad laud, puri, mast ja poom. Komplektide hinnad surfipoodides algavad 17 000 kroonist. Selgelt on hinnavahe sees kvaliteetsemal ja kallil ning odavamal ja ebakvaliteetsemal varustusel. «Kõige esmasem, millest peaks alustama, on õige riietus. Muu varustuse juures võib aktsepteerida kasutatud asju, aga riietuse pealt ei soovita kokku hoida. Tervist hiljem juurde osta on ülikallis kui mitte võimatu,» räägib Jürjo.

Lohekomplekti hinnad algavad umbes samast suurusjärgust. «Lohehuvilistele tuleks südamele panna, et tegemist on spordivarustusega, mis on asjaoskamatu käes ohtlik nii endale kui ka teistele. Kindlasti tuleks Jürjo sõnul alustada respekteeritud lohekoolitusest ning alles siis teha isetegevust.

«Inimene, kes pole ennem surfi proovinud, võib julgelt seda Harku järve ääres surfiklubis Season Surfclub alustada,» ütleb OÜ Hooaeg juhataja Erti Laidvee. «Seal on hea õppevarustus ja kindlasti ka ideaalseimad tingimused alustajale ehk sile vesi isegi suurema tuule korral, mis ei tekita lainetust.»

Laidvee sõnul ei tasuks alguses endale kallist purjelauakomplekti soetada ning loobuda võiks ka kasutatud varustuse ostust. Parem on käia surfiklubis laenutamas ja enda sõiduoskust arendamas, hiljem kui sõit selge – alles siis tasuks hakata varustuse peale mõtlema.

On ka neid, kes jäävadki surfiklubist varustust rentima, hea klient saab korraliku soodustuse ja klubi poolt on talle alati sõidukorras varustus käepärast. Nii võikski surfar soetada endale eelkõige hoopis kalipso ja sussid.

Suuremas valikus müüvad Eestis surfivarustust peamiselt kolm suuremat müüjat – Hawaii Express, Ski & Surfhoue ja Extreme Sport. Teised tegijad on juba väiksemad, kelle turuosagi on seetõttu kahvatum.

Laidvee meenutab, et veel vaid viis aastat tagasi tuli inimesi surfi juurde meelitada ning varustus oli raske ja kobakas. Aasta eest tulid inimesed juba ise ning nüüd joostakse purjelaua peale tormi. Praegune purjelauavarustus on väga kerge ja hea käsitleda, paljud kes alustasid surfiga kunagi ammu, ei suuda ära imestada tehnoloogiate ja materjalide arengut.

Lohesurfi harrastaja Rain Purge sõnul on tõesti huvilisi palju tekkinud. «Ma pole surfamisega eriti kaua tegelenud, veidi üle aasta. Ent kui rannas oma varustust sätime või tuult ootame, leidub alati inimesi, kes tulevad rääkima,» kirjeldab ta. «Küll küsivad niisama varustuse kohta või tahavad teada, kus on võimalik surfamist õppida.

Purge ise jõudis surfamiseni tänu sõbrale, kes ahvatles ja kutsus vaatama-proovima. «Vaatasin ja proovisin ning siis muretsesin ise varustuse ja hakkasin rannas tuult ootama,» seletab ta. «Kui ilm vähegi tuuline tundub ja aega on, siis tahtmist on alati. Eestis saab nädalas korra ikka lauale. Algus oli muidugi suhteliselt keeruline, käisin ka koolitusel, kuid põhiliselt peab ikka ise palju vaeva nägema.»

Purge varustus on maksma läinud 15 000 krooni pluss kalipso. Varustus on kite-surfi oma ning kasutatud. Uus varustus on tema sõnul kallis, kuna igal aastal uuendatakse tehnoloogiat ja disaini. «On loogiline, et sellist suhteliselt uut asja uuendatakse pidevalt, samas kui üle 50 aasta olemas olnud purjelauda enam nii palju parendada ei saa,» nendib ta.

Palju ostetakse eestlaste seas kasutatud varustust ka e-bayst ning nii ka Purge. Eestist saab praegu kasutatud varustuse sama hinnaga, mis eelmisel aastal e-bayst. «Oma esimese surfilaua ostsin e-bayst. Ja sealt ostsin ka lohe, mille kohta spetsialistid ütlesid, et see on algajale liiga raske. Tegelikult ongi alati hea professionaalidega rääkida, sest nemad teavad, mida on mõttekas osta, mida mitte. Mis sobib millega kokku.»

Kuna Eestis on siiski üldiselt vähe head tuulist ilma, kipuvad paljud õpetajad õpetamise asemel ise sõitma. Pärast paari katset leidis Purge treeneri, kes naeris, et tema suvel õpetab ja sõidab oma isu täis meie talveajal soojal maal.

 

Surf on Eesti mõistes purilaud, mujal tähendab see lainelauda. 1965. aastal leiutasid Jim Drake ja Hoyle Schweitzer purjelaua ning 1984. aastal oli purjelaud esimest korda olümpiamängudel. Alates 1980. aastate algusest on purjelaua areng olnud väga tormiline – nüüdseks on välja kujunenud erinevad võistlusklassid ning purjelaudurid hakkavad üha enam spetsialiseeruma kindlale sõidustiilile.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 5  
Tarbija24 avalehe uudised
Tippmaaklerid kinnisvarakrahhi saabumist ei usu  (64)
Käesoleva aasta jooksul Eesti kinnisvaraturg korrastub ning osades segmentides toimub ka hinnakorrektsioon, kuid mingit kinnisvarakrahhi lähiaastail ei saabu, selgus 1Partner Kinnisvara poolt tänavu juunis läbi viidud küsitluses.
Bravocom lubab soodsaimalt Euroopas helistada
Kasu
Hansapank peab Savisaare kinnisvarahoiatusi liiga süngeiks  (41)
Kinnisvara
Teadlane: Savisaar pole kursis uuema majandusteooriaga  (178)
Majandus
Nobedate näppudega hiinlannade toodetud mänguasjad sisaldavad tihti mürgiseid kemikaale.
Foto: Reuters / SCANPIX
Mürgised Hiina lelud ähvardavad mudilasi mürgitusega  (30)

Tarbijakaitse on sel aastal leidnud üheksat sorti peamiselt Hiinast pärit mänguasju, mis sisaldavad ohtlikke kemikaale sadu kordi rohkem, kui lubatud, või lagunevad kasutamisel väikesteks, lapsele ohtlikeks tükkideks.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Samal teemal:
Foto: Peeter Langovits
Suuremad kütusemüüjad langetasid krooni võrra bensiinihinda  (33)
Täiendatud kell 12.41!
Kütusefirma Neste Eesti langetas täna hommikul ühe krooni võrra bensiinide hindu, Neste eeskuju järgisid ka teised suuremad kütusemüüjad Statoil, Olerex ja Alexela.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: www.saku.ee
Saku Õlletehas hakkab energiajooke müüma
Saku Õlletehas siseneb sel nädalal uue tootega Traffic kiirelt kasvavale energiajookide turule.

> Artikli juurde
Foto: AFP / Scanpix
Vene miljardär võib omandada Volvo  (50)
Vene dollarimiljardär Oleg Deripaska soovib osta Fordilt Jaguari ja Land Roveri, kuid on heitnud pilgu ka Volvole.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Samal teemal:
Foto: Sakala
Eurotariifid teevad välismaised mobiilikõned kallimaks  (10)
Augusti lõpust kehtima hakkavate eurotariifide puhul lubavad operaatorid tasuta mobiilikõnesid vastu võtta vaid Lätis ja Leedus viibijatel, Soomes aga sügisest enam tasuta kõnedele  vastata ei saa.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Lohesurf.
Foto: Toomas Huik
Lohesurf ja purilauasõit võidavad järjest enam eestlaste südameid
Aasta-aastalt on eestlaste seas järjest menukamaks muutunud purilauasõit ja lohesurf. Päris surfamist ehk lainelauasõitu on Eestis raske harrastada, kuna siinne kliima pole selleks päris õige.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Kartulipõld
Foto: Peeter Kümmel / Sakala
Eestis kahanes mullu kartuli- ja teraviljasaak  (6)
Põllukultuuride kasvupind oli 2006. aastal 539 000 hektarit ehk 4 protsenti väiksem kui 2005. aastal.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Eesti Maaülikool
Foto: Sille Annuk
Eesti kõrgkoolid meelitavad tudengeid eksootiliste erialadega
Kunstiteraapia ja taastuvenergeetika on vaid üksikud näited uutest erialadest, mida ülikoolid tänavu sisseastujatele pakuvad.

> Artikli juurde
Peugeot 207 CC
Foto: Reuters / Scanpix
Avaautode värsked tuuled  (2)
Vaikselt, kuid kindlalt kasvab avaautode arv kodumaa teedel. Valik on suur, hinnad küünivad mõnest tuhandest mõne miljoni kroonini. Võtame seekord vaatluse alla mõned uuemad mudelid.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Maksimarket.
Foto: Ove Maidla
Maksimarketis elanud varblase lemmikmark oli Bacardi rumm
Neli aastat tagasi sai Paide maksimarket endale kodulinnu – ühel märtsipäeval kauplusse lennanud varblase, keda ei võtnud ussi- ega püssirohi.

> Artikli juurde
Parima tootmistalu tiitli võitnud talu tegeleb kartulikasvatusega. Pilt on illustreeriv.
Foto: Sille Annuk
Eesti parim tootmistalu asub Raplamaal
Eesti parima tootmistalu tiitli pälvis Raplamaal Kehtna vallas Ahekõnnu külas asuv Oja-Andrese talu, mida peavad Peeter ja Reena Rostin.

> Artikli juurde
Kurikuulus Dracula loss, kus selle õuduslugude peategelase prototüüp Vlad III Dracula tegelikult kunagi elanud ei ole.
Foto: Reuters/ Scanpix
Lõunasse ja itta – uude Euroopasse
Bulgaaria ja Rumeenia on euroliidu uusimate liikmetena paljude jaoks uudsed ning sel suvel sinnakanti suundudes on turistidevool tõenäoliselt tavapärasest veidi suurem. Hirm ootamatuste ees on Euroopas kadunud, kuigi eelarvamused jäävad.

> Artikli juurde
Viinamarjakasvatus Prantsusmaal.
Foto: AP / Scanpix
Killukesi Prantsusmaast läbi autoakna
Mäed, veinilossid, veised ja meisterkokad. Kohvitamisest välja kasvanud pidusöök, öö metsas, noad ja motomehed, sõbralik lossiproua, nahkhiired ja maantee number 666. See on Prantsusmaa ühe nädala kokkuvõte.

> Artikli juurde
Foto: Egert Kamenik
Suurbritannia politsei tahab internetist eemaldada lastekakluste videod
Briti politsei nõuab veebilehtedelt, et need eemaldaksid kiiresti laste kaklusi kajastavad videoklipid.

> Artikli juurde
Ringsu sadam Ruhnu saarel.
Foto: Toomas Huik
Ruhnlastel on maakonna suurim sissetulek
Rahandusministeeriumi andmetel elavad Saaremaa kõige suurema keskmise sissetulekuga inimesed Ruhnu vallas, kõige väiksemad sissetulekud on aga Torgu valla elanikel.

> Artikli juurde
Samal teemal:
Foto: Scanpix
Eesti Energia võib kaaluda hinnatõusu
Euroopa Komisjoni otsus kärpida Eesti soovitud saastekvoote algavaks kauplemisperioodiks poole võrra sunnib Eesti Energiat kaaluma elektri hinna tõusu.

> Artikli juurde
Samal teemal:
Üliõpilane Ainika Bobrovskaja peab kaardikasutajate olematute
auhindadega peibutamist petmiseks.
Foto: Lauri Kulpsoo
Hansapank meelitab olematute auhindadega
Hansapank pakub NPNK Noortekaardi omanikele võimalust iga kuu kaardi kasutamise eest auhindu valida, ent enamiku auhindade järel seisab kodulehel järjekindlalt kiri «Praegu otsas».

> Artikli juurde
Samal teemal:
Leiutajad Reinis ja Danoa Kampe koos oma kaheaastase pisitütre Akrete-Diaga tõestavad Postimehele, et perepea Reinise lapsepõlves saadud idee järgi tehtud ilmastikukindlast tikutoosist väljub ka paduvihma käes iga tikk heledalt leegitsedes.
Foto: Raigo Pajula
Eestlaste nutikad leiutised sünnivad elust enesest
Ühekordse kasutusega prill-laud, veekindlad tikud, uus lauamäng ja tolmuimejaga puur – need on vaid mõned tänavu tunnustuse saanud leiutistest, mille on välja mõelnud eestlased. Mida eestlased veel on leiutanud, uurisid Rasmus Kagge ja Vahur Koorits.

> Artikli juurde
ARKi Rakvere büroos on pikad järjekorrad.
Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja
ARKi büroos ootavad kliente ülipikad järjekorrad
Autoregistrikeskuse (ARK) Rakvere büroos leiavad kliendid eest lõputud järjekorrad, mistõttu võib juhtuda, et vajalikud tehingud jäävad ka mitmetunnise ootamise järel tegemata.

> Artikli juurde
Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja
Untsakad aitasid koguda raha pärimusmuusika aida ehituseks
Folgil esinev ansambel Untsakad aitas publiku abiga koguda raha Viljandisse rajatava pärimusmuusika keskuse jaoks.

> Artikli juurde
Kaan
Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees
Kaanidega saab ravida erinevaid haigusi  (14)
Kaanidega raviti inimesi juba ammu enne meie aega nii Babüloonias, Egiptuses, Kreekas kui ka Roomas. Kaaniravi kõrgpunkt oli aga 19. sajandi esimesel poolel, kui Euroopas ja Aasias lasti kaanidel inimestest halb veri välja imeda.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: Liis Treimann
EMT: kõne kvaliteeti mõjutab ka telefon
Kui mobiiltelefoniga rääkides hakkab jutt hakkima või hoopis katkeb, siis on piisava väljatugevuse tingimustes tegemist häireväljaga, mis infoedastust moonutab. Kuid side toimimiseks peavad ka telefonid ja võrguseadmed korras olema.

> Artikli juurde
Samal teemal:
Turban: sportlases peab olema kõik tasakaalus
Tippspordist erru läinud Marko Turbani (40) nimel on siiani Eesti kõrgushüpperekord 2.30, mees ise tegeleb praegu aga võitjatevääriliste auhindadega, graveerides karikaid, medaleid ja eksklusiivseid meeneid.



> Artikli juurde
Vaade Kõpu tuletornist. Vaegnägemisega lapsed teevad tööd ja õpivad iseseisvalt igapäevaseid toiminguid tegema Hiiumaal Kõpus.
Foto: Margus Ansu
Vaegnägemisega lapsed teevad vabatahtlikku suvetööd
Hiiumaal toimuvas suvelaagris saavad nägemispuudega lapsed tegeleda vabatahtliku tööga ning õppida igapäevaste toimingute tegemist.

> Artikli juurde
 
Kaebusteraamat
Kaebuste raamat
28.10.08 05:36
BIG (10)
28.10.08 05:33
reklaamid, mis ei peta .. (8)
28.10.08 05:16
Hetke Parim intress on BIG'i 9% (10)
Kasu foorum
28.10.08 05:18
Vaba raha (30)
21.10.08 13:42
Ostukäru kasutamine
15,7 korda kallimaks (14)
21.10.08 05:38
Vaba raha (30)
   
Postimees Online
Avalik uudisvoog
Elu24
Sport
07:55 Linnavolinik Reinmann valetas oma hariduse kohta

07:37 Coca-Cola toob müügile vitamiinidega Diet Coke Plus`i

07:27 Vandeadvokaati sunniti vanglas lahti riietuma
09:49 Jõgeva politseiinfo

09:49 Kaitsevägi muutus üheks valitsusasutuseks

09:48 Lõuna-Eesti Päästekeskuse operatiivsündmuste kokkuvõte 31. detsember
Tarbija24 / Maakri 23a, 10145 Tallinn RSS