Riikliku postifirma etteotsa jäävad edasi sügisel sinna valitud Aavo Kärmas ja Ahti Kallaste, kellel tuleb vähemalt mõneks ajaks firma juhtimine täielikult oma õlule võtta. Kinnitamata andmetel esitas Teiv formaalselt ise lahkumisavalduse, Tuule teenetest loobumine on aga nõukogu initsiatiiv. Mõlemad mehed saavad lahkumisel ka mõne kuupalga suuruse hüvitise.Atonen kinnitas muutusi Eesti Posti nõukogu esimees reformierakondlane Meelis Atonen ei soostunud eile personalimuudatusi veel kommenteerima, kuid ta tunnistas, et muutusi on tulemas. Sestap ei täpsustanud ta, kellele ja milliseid etteheiteid nõukogul on. Aastaid kasumit teeninud ning sellega Euroopa riiklike postifirmade seas eredalt silma paistnud Eesti Posti raskused said alguse mullu, kui ettevõte lõpetas 20,4 miljoni kroonise kahjumiga. Osalt oli see tingitud tõsiasjast, et firmal ei lastud aasta keskel postmargi hinda tõsta, mis oli samal tasemel püsinud juba viis aastat. Ka tänavu esimesel poolaastal jäi firma kahjumisse, mis esialgsetel andmetel oli samas suurusjärgus terve eelmise aasta kaotusega ehk siis paarikümne miljoni krooni ringis. Esimese poolaasta majandustulemused vaadatakse läbi samuti tänasel nõukogu istungil. Atonen jäi vastuse võlgu ka esimese kuue kuu majandustulemuste osas. «Teeniti kahjumit ning paljud protsessid ei ole siiani olnud kaugeltki nii kiired, kui vaja oleks,» rääkis ta. «Otsused on venima jäänud.» Lahkumine ei üllata Väidetavalt heidetaksegi Teivile eelkõige ette seda, et firmas ei suudeta piisavalt kiiresti muutusi ellu viia ning hädavajalikud sammud firma ümberkorraldamiseks on jäänud tegemata. Samadele asjadele on ajakirjanduses viidanud ka mitmed Eesti Posti varasemad juhtivtöötajad, kes viimastel kuudel firmast lahkunud on. Eesti Postis toimuvaga kursis olevatele inimestele ei tule teade Teivi ametita jäämisest uudisena ning seda sammu oodati juba ammu. Mitme allika sõnul on Teiv hingelt hea ja tore inimene, kuid ta ei käi lihtsalt nii suurest organisatsioonist üle. Viidatakse tõsiasjale, et näiteks Saare maavanema kohusetäitjana töötanud mees on harjunud küll suurt asutust mingil määral ohjama, kuid ta ei suuda toime tulla kiirete protsesside elluviimise ja juhtimisega. Eesti Post vajab samas kiiresti muudatusi oma struktuuris, et tagada selgem tulude ja kulude jaotus nii kohustuslike ja monopoolsete teenuste kui ka kommertsteenuste osas. Samuti ootab kiiret ülevaatamist postkontorite võrgustik, kuna paljud postkontorid töötavad ilmselge alakoormusega. Teiv jõudis Eesti Posti eesotsas olla napilt kaheksa kuud – ametisse nimetati ta mullu pärast seda, kui kolm aastat ametis olnud Peeter Raudsepp oma kohast loobus. Toona vastas Raudsepp küsimusele oma tagasiastumise põhjuste kohta, et ral on raske majanduslikult juhtida suurettevõtet, mille tegemistesse poliitikud väga jõuliselt sekkuvad. Raudsepa lahkumisele järgnenud konkurss väga tugevate kandidaatidega ei hiilanud ning ehkki Teivi ei peetud parimaks inimeseks firma etteotsa, oli ta olemasolevast valikust siiski sobivaim. Atraktiivsust ei lisanud konkursile juba tõsiasi, et juhatuse esimehele lubati palka vähem kui
60 000 krooni, mis on suurte riigifirmade juhtide seas üks pisemaid. |
