Tallinki jutt sellest, et laevabaarides saab suitsetada, sest tegu polevat toitlustusasutusega, ei pea hästi vett.

Kuid tubakaseaduses on tõesti punkt, mille järgi võib suitsetada ka reisilaevas, kui selleks on eraldatud vastav ala. Ja siit saabki Tallink ainest oma argumentidele, mille järgi on suitsetamine laevabaarides lubatud.

Ent tasub meenutada, et tubakaseaduse eesmärk polnud võitlus Tallinkiga, vaid kodanike heaolu. Seda nii suitsuses ruumis töötama pidavaid teenindajaid või ka mittesuitsetajaist kaaskodanikke silmas pidades. Ei ole ju vahet, kas hingata suitsetajate vingu sisse maismaal või laevas. Või peaks Tallinki laevade supermarketitest suitsupakkidelt suitsetamise ebatervislikkuse eest hoiatavad sildid ära korjama?

Kui seaduse mõte ja teostus ei ole kooskõlas, siis tuleb see seadus ümber teha. Kui Tallink suudab sellest mööda hiilida, teevad seda ka teised. Ning mittesuitsetajad kannatavad.

Kõige hämmastavam on siiski kogu loo juures Tallinki enesekindlus. Kompanii, mida tabas hiljuti «röstriskandaal» ja mida on pommitanud Soome ametiühingud ja meedia, võtab taas ette riskantse sammu, pälvides avalikkuses mitte just kõige positiivsemat tähelepanu.

Kas on Soome turistide hulga vähenemine Eestis viinud Tallinki tõesti nii kaugele, et iga hinna eest tuleb lubada laeval pea kõike teha. On ju kogu Soome turisminduse põhialuseid asjaolu, et Eesti ei ole Soome – siin saab tarbida vabamalt alkoholi, muud teenused on odavamad ja ka suitsetamine on baaris vaba. Nüüd, kui Eesti läheneb järjest enam Põhjamaadele, piirates alkoholi müüki ja suitsetamist, jätavad ilmselt mõnedki turistid siia tulemata.

Kuid turistide arv ei tohiks siiski olla põhimureks. Peamisne olgu hool kodanike tervise eest. Ning see allub igal pool riskidele, nii maal, meres kui ka õhus.