| Kokkuvõttes võib uuringu tulemustele tuginedes öelda, et kütusehinna senine tõus on avaldanud küllalt olulist mõju ligi poolele, täpsemalt 47 protsendile autot omavast elanikkonnast. Üldse või peaaegu üldse ei ole sõitmist piiranud vaid 30 protsenti küsitletuist. Ootuspäraselt mõjutab hinnatõus eelkõige väiksema sissetulekuga vastajaskonda. Murrang tekib umbes 6000-kroonise netosissetuleku juures pereliikme kohta kuus, millest edasi langeb piirajate osakaal märgatavalt. Kui 4000-6000 krooni suuruse sissetuleku juures oli sõite väga või üsna oluliselt vähendanud 56 protsenti, siis 6001-8000 krooni puhul vaid 37 protsenti. Sõitmist on mõõdukalt vähendatud siiski ka suurimas sissetulekugrupis (üle 10 000 krooni netosissetulek pereliikme kohta), kus 33 protsenti piirab seda väga või üsna oluliselt. Osalt on sissetulekutega seotud ka suur erinevus käitumises sõltuvalt vastajate vanusest. Kütuse tarbimise piiramine on vanemas eas palju tavalisem kui nooremas. 20-29-aastastest on piiranud sõite väga või üsna oluliselt 43 protsenti, üldse või peaaegu üldse mitte 38 protsenti. Keskmise piiri ületavad 40-49-aastased, kus piiranguid nentis 48 protsenti. Naiste puhul on piirangud sagedasemad kui meeste puhul, mitte-eestlaste puhul suuremad kui eestlaste puhul. Regioonidest on kõige enam piiratud sõitmist Ida-Virumaal (54 protsenti), keskmisest enam ka mujal Põhja-Eestis. Lääne-Eestis lahknevad hoiakud kõige enam: seal on keskmisest enam nii neid, kes on sõitmist tuntavalt piiranud, kui ka neid, kes seda teinud peaaegu ei ole. Asulatüüpide seisukohalt on Tallinnas sõitude piirajaid keskmisest pisut vähem, maal pisut rohkem, kuid vahed on küllalt väikesed. «Tarbijakäitumise oluline muutumine näitab, et lähiaastatel valitsenud ostueufooria on asendunud läbimõeldud sõitudega ja hoolika kütusehinna jälgimisega,» kommenteeris uuringu tulemusi Olerexi turundusjuht Antti Moppel. Ta lisas, et senisest enam kasutatakse enda sõitude analüüsiks tankimiste detailset aruannet, mida Olerex oma kaardiklientidele pakub. Olerexi tellimusel viis uuringu läbi Turu-uuringute AS. Küsitleti 1027 inimest vanuses 15-74 aastat, küsitluse tulemused on statistiliselt laiendatavad kogu samaealisele Eesti elanikkonnale.
|