Vabaõhumuuseumi direktor Merike Lang ütles Postimehele, et muuseum on viimasel ajal pidevalt kimpus sellega, et külastajate autod ning turistide bussid ei mahu enam kuidagi senisesse pisikesse parklasse peasissepääsu ees. See tähendab, et sõidukid ummistavad niigi kitsast Vabaõhumuuseumi teed.

Langi sõnul oleks niisugusest olukorrast väljatulekuks sobiv lahendus see, kui muuseum saaks oma käsutusse umbes hektari suuruse reformimata riigimaa enne Merirahu elamupiirkonda. Kunagi asus seal raadiojaam.

Muuseumi taotlust toetab ka kultuuriministeerium, kes pöördus selles küsimuses 25. juunil Tallinna linnaplaneerimise ameti poole.

Suur parkla

Lang kinnitas, et muuseumi praegune sissepääs jääb samuti alles, kuid nii linlaste kui turistide senisest paremaks vastuvõtmiseks oleks kindlasti vaja rajada ka uus pääsla. Seal jätkuks piisavalt parkimiskohti nii autodele kui bussidele.

«Meie ei teeks sinna kindlasti mingit suurt asfaltplatsi, vaid rajaksime ümbruskonda sobiva loodusliku väljaku,» kinnitas Lang. «Praegu ummistavad suured bussid senise pisikese parkla ning meil on sellega pidevalt probleeme.»

Lisaks parkimisplatsile on vabaõhumuuseumil kavas täiendavale maa-alale rajada inimestele mõnus jalutamise koht, mis ulatuks peaaegu mereni välja. Seal viibimise eest ei ole vaja piletit lunastada.

Vabaõhumuuseumi majandusdirektor Tarmo Karma lisas, et nende eesmärk on luua Merirahu elamuala kõrvale puhvertsoon, mis peaks ära hoidma majade ehitamise päris muuseumi külje alla.

Praegu on koostamisel Vabaõhumuuseumi detailplaneeringu eskiislahendus, mis läheb lähiajal Tallinna linnavalitsusse menetlemiseks. Kultuuriministeeriumi soov on, et planeeringusse lisataks ka muuseumile vajalik täiendav maatükk. Langi sõnul on veel vara rääkida sellest, milliseks kujuneb linnavalitsuse otsus.

«Põhimõtteliselt ei näeks ma küll põhjust, miks riik peaks selle maa andma kellelegi teisele kui mitte meile,» ütles Lang.

Uus hoonekompleks

Langi sõnul läheb riigilt täiendava maatüki taotlemine hästi kokku hiljuti toimunud ideevõistlusega, millega vabaõhumuuseum soovis saada arhitektuurset lahendust rajatava uue külastuskeskuse, Kanuti ennistuskoja ning Tallinna muuseumide ühishoidla hoonetele. Kogu see kompleks on planeeritud just muuseumi tagumisse ossa, praegusele majandusalale Merirahu elamupiirkonna lähedale.

Ideevõistlus lõppes mais. Žürii tunnistas esimese preemia vääriliseks võistlustöö märgusõnaga «Raudjas», mille autorid on Siiri Vallner ja Indrek Peil.

Planeeritav külastuskeskus peab hakkama täies mahus teenindama vabaõhumuuseumi 80 hektari suurust ekspositsioonipinda. Muuseumi praegune haldushoone on ligi sajale töötajale ammu kitsaks jäänud. Pealegi lisandub suviti neile veel 35–50 inimest.

Vabaõhumuuseum on õige koht ka tänapäevastele tingimustele vastava ennistuskoja ehitamiseks, kus oleks võimalik restaureerida kõiki ajaloolise väärtusega esemeid. Tallinna muuseumid vajavad aga hoidlapinda ligi 10 000 ruutmeetrit. Ka selline uus hoone on sobilik ehitada just vabaõhumuuseumi maa-alale.

Kas soovitad fotot teistele lugejatele?   Hinne: 5