|
Eelmise aasta lõpetas riiklik Eesti Post, kelle käes on praegu
kirjamonopol, suure kahjumiga. Põhjuseks on toodud nii kirjakandjate
palgatõusu kui ka mitmete teiste kulude kasvu.
«Üle poole ühe kirja saatmiseks tehtavatest kulutustest moodustavad
personalikulud, mis on kuue aastaga märkimisväärselt kasvanud, kuid kirja
saatmise hind on püsinud samal tasemel,» ütles Eesti Posti juhatuse esimees Hans
Teiv.
«Enam ei olnud võimalik kirjasaatmise hinda ka kunstlikult madalal hoida,
sest Eesti Post lõpetas eelmise majandusaasta 20,4 miljoni kroonise kahjumiga,»
lisas Hans Teiv.
Uus, 1. juulist kehtima hakkav hinnakiri ei jaga enam kirju kuni
20-grammisteks ja 20-50-grammisteks, vaid ühildab seni kaks eraldi hinnaga
kaalukategooriat ning kehtestab kuni 50 grammi kaaluvate kirjade edastamise
ühtse hinna 5 krooni ja 50 senti.
Üle 50 grammi ja kuni 100 grammi kaaluva standardkirja saatmine maksab alates
1. juulist 6 krooni ja 50 senti ning üle 100 grammi ja kuni 250 grammi kaaluvate
standardkirjade saatmine maksab 8 krooni.
Kuni 250 grammi kaaluvate maksikirjade saatmine maksab alates 1. juulist 10
krooni. Senini eraldi kehtinud kaalukategooria hind 100 kuni 250 grammi
kaaluvale maksikirjale väheneb sellega seoses ühe krooni võrra.
Üle 250 grammi ja kuni 500 grammi kaaluva maksikirja saatmine maksab alates
1. juulist 15 krooni, üle 500 grammi ja kuni 1 kilogramm kaaluva kirja saatmine
20 krooni ning üle 1 kilogrammi ja kuni 2 kilogrammi kaaluva maksikirja saatmine
36 krooni.
Seoses uue hinnakirjaga laseb Eesti Post 2. juulil välja postmargid
väärtusega 5 krooni ja 50 senti ning 1 kroon ja 10 senti.
Postmargi nominaaliga 1 kroon ja 10 senti laseb Eesti Post välja selleks, et
neid oleks võimalik lisada praeguse tariifi 4 krooni ja 40 sendise nominaaliga
margile uue tariifi komplekteerimiseks.
Toimetas PM |
