|
Suurenenud lapsetoetusega võidavad kolmelapselised pered 300 krooni,
neljalapselised pered 600 krooni, viielapselised pered 1050 krooni ja
kuuelapselised pered 1500 krooni kuus, teatas sotsiaalministeerium.
Samas kaob 1. juulist kvartalitoetus, mis asendatakse suurema lapsetoetusega
kolme- ja enamalapselistele peredele. Kvartalitoetuse saajate hulgas on ligi 20
000 perekonda – nende sissetulekud kasvavad lapsetoetuste suurenemisega.
Riigi poolt makstavate toetuste osas on oodata veel muudatusi.
Alates tuleva aasta 1. jaanuarist saavad vanemad hüvitist 120 päeva võrra
pikemalt. Töötanud vanematele makstakse vanemahüvitist kuni 575 päeva
täitumiseni rasedus- ja sünnituspuhkuse algusest. Sel aastal saab seda kuni 455
päeva täitumiseni.
Mittetöötanud vanematele pikeneb vanemahüvitise maksmise aeg 14 kuult kuni
lapse 18 kuu vanuseks saamiseni. Veebruaris võttis riigikogu vastu otsuse
pikendada isade õigust saada vanemahüvitist.
Kui praegu ei saa isad vanemahüvitist kuni lapse kuue kuu vanuseks saamiseni,
siis selle aasta 1. septembrist on isadel õigus vanemahüvitisele juba siis, kui
laps on saanud 70 päeva vanuseks. Hüvitist makstakse korraga ühele vanemale.
Vanemahüvitise suurus arvutatakse eelmise kalendriaasta keskmise palga järgi.
See on 100 protsenti vanema sotsiaalmaksuga maksustatud tulust, kuid mitte
suurem kui kolmekordne üle-eelmise aasta keskmine palk ehk 21 624 krooni kuus.
Alates 1. jaanuarist 2008. jõustub ka maksusoodustus, mille järgi on lastega
peredel võimalik oma tulumaksuga maksustavast tulust maha arvata täiendav
maksuvaba tulu iga kuni 17-aastase lapse kohta.
Valitsusel on kavas tunduvalt suurendada ka lapse sünniga seotud kahenädalase
isaduspuhkuse tasu. Kui praegu makstakse isadele 66 krooni päevas, siis tuleval
aastal on kavas toetuse summat tõsta. Toimetas Kaire Uusen, Tarbija24 |
