Eesti suurima hooldusfirma igapäevane praktika peegeldab olukorda suhteliselt
hästi - vanade korralike toimivate ühistutega majades jäävad korteriomaniku
igakuised väljaminekud sageli 20-40 protsenti madalamateks kui samal pinnal
värske värvi järgi lõhnavas uusrajatises.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | hmm Kusjuures siin ma pole seni mitte midagi kuulnud, mida naabrid räägivad, karjuvad või kuulavad. Vana...
Ärge ostke korterit Ärge ostke korterit, maja on õige kodu. Ja säästetud raha eest nautige elu.
|
| Millest siis selline erinevus?
Tundub loomulik, et ostes uue korteri, saame endale hubase nurgakese, mis on
konditsioneeritud, automaatse tulekustutuse, tsentraalse valve, automaatavamis-
ja tuvastamissüsteemidega. Seda kõike meil varem polnud. Kuid see kõik vajab
pidevat hooldamist ja tähendab korralikke väljaminekuid.
Keskmiselt tuleb igale ruutmeetrile arvestatav hoolduskulu täiesti märgatav,
võiks isegi öelda eksklusiivne, ulatudes 20 kroonini ruutmeetrilt. 80m2 korteri
puhul teeb see juba 1600 krooni kinnisvara korrashoiu eest.
Kui siia lisada veel kulud sooja ja elektri eest, kasvab keskmine igakuine
väljaminek ca 3000 kroonini. Kui korter on ostetud laenu abil, siis võttes
arvesse keskmist eluasemelaenu tagasimakset ca 4000 kooni kuus, saame ühe
keskmise korteri kuuväljaminekuks 7000 krooni, ehk siis ligi 70 protsenti eesti
keskmisest palgast. Maksuameti statistika järgi isegi kuni 90 protsenti.
Need on muljetavaldavad numbrid, mida tuleb kindlasti arvesse võtta.
Arvestades energiaturu kallinevaid hindu ja laenuintresside kasvukõverat, võib
antud makse 10 aasta pärast ulatuda keskmise suurusega korteri puhul 10-12
tuhande kroonini.
Kuidas antud olukorda leevendada? Neil, kel raha puu otsas ei kasva, vaid
igakuiselt keskmiste juppide kaupa pangakontole tiksub, tuleks valida korter
majas, mis ehitatud võimalikult lihtsalt.
Oluline on ka tugeva taustaga arendaja, suurehitaja või investor, kes
garantiiperioodil ilmnenud vead kiirelt parandab. Siinkohal on väga oluline koht
haldusteenust osutaval ettevõttel, kes probleeme spetsialistina näeb ja oskab
vastavalt käituda.
Kui haldusettevõte puudub, jääb see kohustus kas korteriühistu esindajale või
mõnele initsiatiivikale omanikule. Püsib oht, et spetsialistidele delegeerimata
kohustus võib viia ka ettenähtud hoolduse unarusse jätmiseni kuni esimeste
tõsisemate tagajärgedeni.
Vana maja hooldus sageli odavam
Rääkides uue korteri ostust, tuleks enne tehingut kindlasti põhjalikult
uurida tulevaste kommunaalmaksete suurust. Väga oluline on näiteks see, kuidas
on lahendatud küttesüsteem. Milliseks kujuneb soojuse ehk MWh hind. Küttekulud
erinevate keskkütte pakkujate vahel võivad kõikuda kuni 25 protsenti, erinevate
küttelahenduste vahel isegi kuni 50 protsenti.
Uut korterit valides ei tasu alahinnata võimalust osta korter vanemas majas.
Kui korteriühistu on olnud maja renoveerimisel tubli, paistavad just vanemad
majad silma madalamate kommunaalkuludega. Puuduvad eksklusiivsed tehnosüsteemid,
maja on lihtne ja korralikult toimiv.
Kommunaalkulud tavalises hoolega läbimõtlemata uues majas võivad olla
vanemast majast kolmandiku võrra suuremad. Samuti on korter vanemas majas
soodsam. Insenerina, kes puutub igapäevaselt kokku kümnete ja sadade erinevate
majade hooldamise ja haldamisega, julgen öelda, et hästirenoveeritud vanem
kortermaja on tehniliselt etem nii mõnestki uusehitisest. Tihti ka visuaalselt,
kuid see on juba maitse asi.
Kokkuvõtlikult võiks öelda, et enne korteriostu tasub alati küsida kortermaja
planeeritavaid kulusid ja uurida, millised sõsteemid opn majja paigaldatud ja
kuidas kulud jaotuvad.
Selliseid arvutusi teeb enamik arendajaid koostöös haldus- ja
hooldusfirmadega. Küsida tuleks kuluarvestust kirjalikult vähemalt ühe
aasta kohta ette, et vältida võimalikke möödarääkimisi ja hilisemaid
arusaamatusi.
Et ei juhtuks nii, kus korteriomanik saab igakuiselt mingi paberi, kus peal
hulk tähiseid ja numbreid, millest ta midagi ei taipa ja alati vastuvaidlematult
joonealuse summa üle kannab. Ühel päeval aga, kui raha napib, hakkab ta uurima,
mida ta siis õieti maksab ning ennäe üllatust, kui ta lõpuks taipab, et oma
korter polegi üksnes privileeg vaid ka kohustus jagada kõikide töötavate,
pooltöötavate ja katkiste asjade kulusid.
Eksklusiivse kinnisvara korrashoiukulud võivad koosneda järgmistest
kuludest:
- Sise- ja välisterritooriumi korrashoid
- Haldusteenus
- Ventilatsioonisüsteemi hooldus
- Jahutussüsteemi hooldus
- Liftide hooldus
- Küttesüsteemi hooldus
- Automaatse tulekustutussüsteemi hooldus
- Hooneautomaatika hooldus
- Turvasüsteemide hooldus (kaamerad, andurid)
- Elektrisüsteemide hooldus
- Hoone läbipääsusüsteemide hooldus
- Administraatorteenus (tavaliselt kasutusel kesklinna tornides)
- Audiosüsteemide hooldus
Sellele lisanduvad ka energiakulud.
Näiteid energiakulude kohta:
- Keskmise korteri ventilatsiooniseade tekitab elektrienergia kulu kuni 700
krooni
- Kortermajade kütte hind ruutmeetrile võib olla 8-16 krooni ruutmeetri
kohta
- Hoone välisvalgustuse hind võib olla 1-3 krooni ruutmeetri kohta (oleneb
maja suurusest ja valgustatuse tasemest)
> Loe edasi |