Too
 |
Töölepinguseaduse eelnõu olulisemad muudatused (40)
24.04.2008 12:19
Eile sotsiaalpartnerite vahel peetud läbirääkimised
töölepinguseaduse eelnõu teemal lõppesid edukalt, kui sotsiaalministeeriumi,
justiitsministeeriumi, ametiühingute ja tööandjate esindajad jõudsid eelnõu
sisus kokkuleppele. Postimees.ee avaldab parandatud töölepinguseaduse eelnõu
olulisemad muudatused.
|
| |
|
|
Foto: StockByte/Scanpix |
|
|
|
|
Töösuhte alustamine
•
Tähtajalise töölepingu sõlmimise alus on töö ajutine iseloom, määratlus tänasega
võrreldes veidi laiem.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | DREIGROSCHENOPER
Olen pensionär, endine "tööandja" ja olen veendunud, et vaidlus sellisel kujul on tarbetu, sest enam...
põhiseadus suur mull ja null
Kõige tipuks siis on süütu inimese süüdi mõistmine .
See on Eesti tegelik tase.
|
|
• Tähtajaline tööleping on pooltele siduv tähtaja
saabumiseni, tööandja peab tähtajalise töölepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel
maksma töötajale hüvitist, mis vastab tähtaja saabumiseni saada olevale
töötasule.
Töötaja varaline vastutus
• Tahtliku
kahju tekitamise korral vastutab töötaja kogu tekkinud kahju eest;
• Kui
töötaja on kahju tekitanud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud
kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü
astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski,
tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti
tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või
kindlustamiseks;
• Väljapool varalise vastutuse kokkulepet tekkinud kahju
osas ei ole töötaja varalisel vastutusel seadusest tulenevat ülempiiri;
•
Tööandja võib töötajaga sõlmida varalise vastutuse kokkuleppe, mille kohaselt
vastutab töötaja tema käsutusse antud vara säilimise eest sõltumata süüst.
Kokkulepe kehtib, kui see on sõlmitud kirjalikult, see on töötajale äratuntavalt
piiritletud, juurdepääs varale on ainult kindlalt määratletud töötajate ringil,
töötaja vastutusele on sätestatud rahaline ülempiir ning töötajale makstakse
regulaarselt mõistlikku hüvitist.
Töötasu eritingimustes tehtava
töö korral
• Ületunnitöö eest makstakse 1,5-kordset töötasu;
•
Öisel ajal (22.00-06.00) tehtud töö eest makstakse töötaja 1,25 kordset töötasu,
kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest;
•
Riigipühal tehtud töö eest makstakse 2-kordset töötasu.
• Õhtust aega
töölepingu seaduses enam ei eristada
Etteteatamistähtaeg ja
hüvitis töölepingu ülesütlemisel
• Etteteatamistähtaeg koondamisel
on:
o Alla 1-aastase töösuhte puhul – 15 kalendripäeva;
o 1- 5-aastase
töösuhte puhul – 30 kalendripäeva;
o 5-10-aastase töösuhte puhul – 60
kalendripäeva;
o Üle 10-aastase töösuhte puhul – 90 kalendripäeva.
•
Hüvitis töötaja koondamisel
o Kuni 5-aastase töösuhte puhul – 1 kuu töötasu;
o 5-10-aastase töösuhte puhul – 2 kuu töötasu, millest 1 kuu katab
töötukassa;
o Üle 10-aastase töösuhte puhul – 3 kuu töötasu, millest 2 kuud
katab töötukassa.
o Üle 20 aastase staa˛iga töötajatele jaoks kehtestatakse
5 aastane üleminekuperiood – selle aja jooksul koondatud inimestele säilib 4
kuuline koondamishüvitis
• Hüvitis töösuhte ebaseadusliku lõpetamisel
o Rase töötaja või töötajate esindaja – töötaja valikul: a) ennistamine ja
kohtu¬vaidluse ajal saamata jäänud palk, millest lahutatakse maha samal
perioodil teisel töökohal teenitud töötasu või b) 6 kuu keskmine palk.
o
Muul juhul – tööandja valikul: a) ennistamine ja kohtu¬vaidluse ajal saamata
jäänud palk, millest lahutatakse maha samal perioodil teisel töökohal teenitud
töötasu või b) 3 kuu keskmine palk.
Töötaja turvalisus töötuse
perioodil
• Töötuskindlustushüvitise suurus töösuhte lõpetamisel
koondamise tõttu:
o esimesed 100 töötuse päeva – 70% töötaja keskmisest
töötasust;
o alates 101. päevast – 50% töötaja keskmisest töötasust.
•
Vanema lapsehoolduspuhkusel oldud aja võrra pikendatakse tema töötuskindlustuse
referentsperioodi;
• Töötuskindlustushüvitise saajate ring laieneb: saavad
ka need, kelle töösuhe lõppes enda algatusel või poolte kokkuleppel
o
Hüvitise suuruseks on 40% töötaja keskmisest palgast kogu
töötuskindlustushüvitise saamise perioodi jooksul
o Õigus hüvitisele tekib
siis, kui viimase viie aasta jooksul on töötaja eest tehtud vähemalt 4 aasta
jagu sissemakseid töötuskindlustusfondi.
• Töötuskindlustushüvitise alammäär
aastal 2010. tõuseb 50% eelmise aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu
alammäärast.
• Töötutoetuse määr aastal 2010. tõuseb 50% eelmise aasta
Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.
Elukestva
õppe edendamine
• Õppepuhkust antakse tasemeõppes nii osa- kui
täiskoormusega õppijatele;
• Töötajale antakse õppepuhkust 30 kalendripäeva
aastas;
• Tasemekoolituse- ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse korral
maksab tööandja töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeval;
•
Tasemekoolituse lõpetamiseks annab tööandja töötajale täiendavat õppepuhkust 15
kalendripäeva ja maksab selle jooksul töötajale Vabariigi Valitsuse kehtestatud
töötasu alammäära;
• Tööandja poolt töötaja tasemekoolitusele tehtud
kulutused vabastatakse erisoodustus¬maksust.
Töötajate ja
tööandjate teadlikkuse tõstmine
• Töötajate ja tööandjate
teavitamist uuest töölepingu seadusest alustatakse seaduse vastuvõtmise järel
vähemalt pool aastat enne seaduse jõustumist;
• Teadlikkuse tõstmisesse
kaasatakse töötajate ja tööandjate organisatsioonid, valitsus eraldab neile
teadlikkuse tõstmise tegevuste elluviimiseks kokku 2 mln krooni. Rahastamiseks
kasutatakse ESF-i vahendeid;
• Seaduse seletuskirja baasil töötatakse välja:
o kommenteeritud väljaanne, mis valmib hiljemalt aasta jooksul peale seaduse
jõustumist.
o töölepinguseaduse juhendmaterjalid töötajale ja tööandjale,
valmivad hiljemalt seaduse jõustumiseks. Juhendmaterjalide ettevalmistamisse
kaasatakse sotsiaalpartnerid.
Tööturu institutsioonide
ümberkorraldamine
• Tööturuamet ja töötukassa liidetakse aastal
2010, selle tulemusena tekib avalik-õiguslik isik, mille juhtimisse on kaasatud
riik ja sotsiaalpartnerid;
• Uue institutsiooni majandus- ja personalikulud
kaetakse töötuskindlustusmaksetest;
• Töötutoetust ja aktiivseid
tööturumeetmeid rahastatakse riigieelarvest
• Reformi tulemusena ei tõuse
töötuskindlustusmaks tööandjale ja töötajale kokku üle 1,5% taseme;
• Riik
ei panustata töötuskindlustussüsteemi täiendavaid vahendeid kui töötukassa satub
makseraskustesse.
|
|
|
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
Kaebusteraamat
|
