Tervis

Migreen pole mingi tavaline peavalu. Piinav kõrvetav valu ning iiveldus halvavad ohvri tundideks. Ja nagu sellest oleks veel vähe – räägitud on isegi peavalutajate mäluaukudest, kirjutab Villu Päärt.

Äsjane uuring on näidanud, et kuigi vahel on peavalu seotud vaimse võimekuse kahanemisega, ei täheldatud peavalu käes kannatajatel suuremaid mälulünki kui neil, kel migreenihoogusid ei esine, kirjutas ajakiri Nature.

VIIMASED KOMMENTAARID KÕIKSUSE LAPS MUL ON MIGREEN  VIIENDAST ELUAASTAST,  JA LISAKS KÕRVETAVATE  VALUDELE JA  VALGUSTUNDLIKKUSELE  NÄEB KA ... Teised kommentaarid

Tulemused tekitavad segadust, tunnistas USA Marylandi osariigi vaimse tervise instituudi teadlane Amanda Kalaydjian, kelle käe all uuring tehti. «Tegelikult oletasime, et migreenikutel läheb halvemini. See oli üllatus.»

Ainuüksi USAs kannatab migreenihoogude käes üle 28 miljoni inimese, naisi on nende hulgas meestest kolm korda rohkem.

Jalult niitvate peavaluhoogude põhjus on seni endiselt teadmata, süüdlaseks on peetud närvisüsteemi häireid, rikutud keemilist tasakaalu, veresoonte ülereageeringut või siis kõiki kolme.

Katsed selgitada välja migreenihoogude kahjulikke külgi on seni andnud vastukäivaid tulemusi. On uuringuid, mis väidavad, et migreeni all kannatajail on kehvem mälu ning viletsamad keelelised võimed kui neil, kel pea ei valuta. Samas on ka uuringuid, mis pole suutnud leida mingit erinevust.

Enamik neist uuringuist on tehtud väikeste rühmadega ning tuginenud inimestele, kes olid sattunud krooniliste peavalude tõttu haiglasse.

Nüüd testis Kalaydjian migreenihaigete teadvuslikke võimeid. Testis osales 1448 inimest, kellest 204 esines migreen. Sedapuhku ei valitud uuringus osalejaid haiglatest, vaid lähtuti epidemioloogilistele uuringutele seatud reeglitest.

Esmalt selgus, et üldiselt said migreeni käes kannatajad mälutestides viletsamaid tulemusi.

Teste tehti esmalt 1993.–1996. aastal ning seejärel 2005. aastal. Kuigi mõlemal rühmal oli märgata mälu ähmastumist kahe testi vahele jäänud 12 aasta jooksul, ilmnes, et paljude peavalutajate mälu ei tuhmunud nii kiiresti kui ülejäänute oma.

Näiteks kindlate sõnade mäletamise võime ei kahanenud neil migreeni all kannatajatel, kelle peavaluhoogudega kaasnesid mitmesugused nägemishäired, näiteks aura nägemine või välgusähvatused.

Teiste teadvuslike omaduste hääbumine jääb saladuseks. «Kuna mitte keegi ei tea, mis põhjustab migreeni, siis on ka raske öelda, mis vähendab mälu hääbumist,» ütles Kalaydjian.

Üks hüpotees seostub migreenihaigete elustiiliga – nad võtavad valust vabanemiseks põletikuvastaseid ravimeid, näiteks ibuprofeeni, ning mõned uurijad on väitnud, et neil ravimitel võib olla võime mälu hägustumist pidurdada.

Samuti hoolitsevad peavalutajad oma tervise eest paremini – nad üritavad kehalise tegevuse, dieetide ja piisava une abil migreenihooge vältida. Kõigel sellel võib olla positiivne efekt inimese tervisele ja teadvusele.

On vaja täpsemaid uuringuid, saamaks selgust kõigi nende faktorite omavahelistes suhetes, ütles Kalaydjian.

Kui ta lisas oma uuringutulemustesse andmed selle kohta, kuidas uuritavad inimesed magasid, trenni tegid või ravimeid tarvitasid, jäid peavalu all kannatajate ja mittekannatajate erinevused endiselt alles. Seega ei pruugi tõde peituda ravimites, trennis ega magamises.

Samuti on võimalik, et migreeniga kaasnevad teatavad mälueelised, ütles Uus-Meremaa Aucklandi ülikooli neuroteadlane Karen Waldie. Tal on spekulatsioon: aastakümneid peavalu võib olla treeninud peavalutajate ajurakke tulema toime ülesannetega, mida peavalust mitte midagi teadvad inimesed lihtsalt pole kogenud.