Rakvere haiglas ebameeldivusi kogenud naine lubab kohtusse pöörduda

15. veebruaril Rakvere haiglas raseduse katkestanud Tanja lubas pöörduda kohtusse seoses tema alandamisega ja segadusega lapse haigusloo ümber.

«Ma lähen advokaadi juurde. Tahan anda asja kohtusse,» ütles Tanja ajalehele MK-Estonia.

Tanja sõnul ei tea ta siiani, mis viis lapse hukkumiseni. Tema väitel ei ole tal analüüside tulemusi ega väljakirjutusi haigusloost.

Lisaks ei pea ta oma kohtlemist haiglas normaalseks.

«Ma ei suuda andestada läbielatud valu ja alandust, kui meenutan, kuidas ämmaemand kõndis minust mööda, kui põrandal lamasin, nagu oleksin hunnik prügi,» lisas Tanja.

Ta on šokeeritud ka valvearst Marika Jõgi reaktsioonist. «Selle asemel, et vabandada oma hoolimatuse pärast, mille suhtes ma isegi ei tea, kuidas seda nimetada, kas südametuseks või julmuseks, teatab ta, et tegi kõik õigesti, ning nõuab minult vabandusi,» rääkis Tanja.

Tema hinnangul tuleks lõpetada meedikute ringkaitse ja olukord, kus patsient jääb alati süüdlaseks.

Tegemist arusaamatusega

Rakvere haigla juht Rain Sepping märkis, et haigla juhtkond ei ole arutanud võimalust vabastada peaarst Kiisküla tema ülesannetest seoses sellega, et ta andis patsiendile ja ajakirjandusele erinevat informatsiooni.

VIIMASED KOMMENTAARID muulane kui muu ei aita.  pöördu edgari poole ta  aitab sul  välismaale-venemaale,  seal turvalisem ehk arvaja Kui patsient aru ei  saa, mis tema lootega  juhtus, on asi päris  hull. See inimene ei  ole vist päris ... Teised kommentaarid

Ministeerium ootab analüüside vastuseid

Tervishoiujuhid ei kiirusta hetkel oma arvamust avaldama. «Selleks, et teha järeldus, kas meil on tegu arsti veaga, peab ekspertkomisjon analüüsima kõiki aspekte. Seda ei saa teha esimeste muljete alusel,» ütles Heli Paluste sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonnast. 

Ta lisas, et patsiendil on õigus tema kohta käiva meditsiinilise dokumentatsiooniga tutvuda ning saada sellest väljakirjutusi ja koopiaid. Hetkel ei ole teada, millal analüüside tulemused saabuvad. 

«Praegu saame öelda ainult, et tegu on kahetsusväärse juhtumiga, mille puhul probleem tulenes suures osas suhtlemise ja patsiendi eest hoolitsemise puudulikkusest. Haigla juhtkond peab sellest tingimata oma järeldused tegema ja võimaldama personalile täiendava väljaõppe,» nentis  Paluste.

Toimetas Merje Pors, Postimees.ee