Kadriorus Jaan Poska tänav 8 asuv 1870. aastatel rajatud kroonustiilis puitmajal, mis hilisemate ümberehituste käigus kujundati villaks, on keeruline saatus. Juba enne seda, kui Jaan Poska ostis 1908. aastal linna serva Kadrioru slobodaa lähedale suurel kinnistul asuva maja, oli hoonet mitu korda ümber ehitatud, jutustab ajaloolane Robert Nerman.

Poskade paljulapselise pere saabumisega algas seal uus elu. Lisaks veevärgile ja kanalisatsioonile sai maja elektri, mis oli tookord haruldane, sest Tallinnas polnud veel elektrijaamagi.

Uuendusmeelne, ent nõudlik Poska jälgis, et kõik ehitustööd oleksid tehtud laitmatult. Muide, iga laps sai oma toa – seegi polnud toona tavapärane.

Uhked laed

Vanadelt fotodelt on näha, et maja oli sisustatud uhkelt ja väärikalt. Silma jäävad stukk-karniisid, peegelvõlvidega laed, ilusad kaminad, suursugused tapeedid, eri stiilis mööbel, kaunid lühtrid ja maalid seintel.

Eesti Vabariigi ajaloos on maja märgilise tähendusega – paljudest siinsetele kuulsatele Poska salongiõhtutele kogunenud haritlastest said hiljem meie omariikluse alustalad. Kaasaegsete mälestustes oli nende pidulike vastuvõttude, kus sageli musitseeriti, tantsiti, aga mängiti ka kaarte, korraldajaiks maja hing proua Constance Poska.

Nüüd lõpuks on sõdade, vahepealsete vastutustundetute omanike ja mitme põlengu tõttu kannatada saanud ning aastaid tühjana seisnud maja eeskujulikult korda tehtud. Säilinud arhitektuursed elemendid on restaureeritud, hävinud vanade eeskujul järele tehtud. Poska ajast on kahes toas alles kassettlaed, mis näitavad kujukalt sajanditaguste meistrimeeste ilumeelt ja käteosavust. Samuti pärineb tollest ajast teisele korrusele viiv trepp ja tantsusaali kaks kaminahju.

Teisi lagunenud ahje polnud mõtet taastada, nendib sisearhitekt Maile Grünberg, kes tegi Poska maja ruumikujunduse projekti.

20. sajandi alguses kasutati ainult looduslikke materjale. Puitkonstruktsiooniga majades olid laudisega laed ja paneelid seintel, ruumide kõrgus tagas normaalse ventilatsiooni, räägib sisearhitekt.

Ajastutruu sisustus

Grünbergi sõnul on Poska maja renoveerimisel rakendatud ainult õilsaid materjale.

Osa akna- ja uksepiiretest on taastatud, osa tehtud originaalide järgi. Sama lugu on ustega. Eesruumide parkettpõrandad on samuti valmistatud ajalooliste järgi – imekombel leidsid muinsuskaitsjad üles tükikese kunagisest parketimustrist. Saali ja banketiruumi pani Grünberg liistparketi, mida ilmestab tagasihoidlik põrandamaaling.

Külalistele avatud tubadesse valis sisearhitekt ajastutruud tapeedid – tollal olid moes triibulised, lillelised, suuremustrilised kujundid. Siin on näha kuldset volüümi, juugendlikke ornamente.

Esindusruumidesse telliti Itaalia firmast Selva väärikas, väga kvaliteetne täispuidust mööbel. Grünberg oli algusest peale selle vastu, et kohalikest antiigipoodidest vana sisustust valida, sest neis ei leidu suuri ühesuguseid komplekte, samuti on valik piiratud ning sageli vajavad esemed põhjalikku ennistamist. Nüüd on renoveeritud majas silmailu pakkuv uusvana mööbel. Näiteks raamatukogus hakkab silma huvitav intarsiatehnikas teostatud malelaud, mida saab kohandada ka kaardilauaks.

Pisiasjad loovad meeleolu

Majas on mitmeid pilkupüüdvaid valgusteid – vestibüüli laes alabastrist, saalides suursugused kristallist lae- ja seinalühtrid.

Samuti on sisearhitekt valinud väga maitsekad mööblikangad ja kardinad. Kogu sisustuse mööblist kangasteni pidi ta tellima suvel, kui maja seinu alles krohviti. Oma kogemuse ja kujutluse põhjal valis Grünberg sobiva kollektsiooni kataloogidest, nägemata kappe, laudu jms. Sama lugu oli kangastega. Väikese riidenäidise järgi palus ta kardinadisaineril luua vajalikud aknakatted, arvestades ruumikujundust, tapeete ja mööblit.

«Ma leian, et iga detail peab olema ajastutruu, sest need pisiasjad loovadki interjöörides meeleolu. Mulle meeldivad emotsionaalsed ruumid,» nendib Grünberg.

Poska majas leidub suursuguseid peegleid, mis samuti meeleolu ülendavad. «Miks häbeneda ilu ja uhkust ning väärikust, mida see maja on varem kogenud – minu kohus on seda uuesti esile tuua,» ütleb tunnustatud sisearhitekt.

Tõepoolest. Need, kes satuvad Poska residentsi, saavad aimu, millises salongis toimunud mõttetalgutel arenesid ideed meie oma Eesti Vabariigist. Maja ühes tiivas avatud Poska muuseumis eksponeeritud ajaloolised dokumendid, mööbel, kunstiteosed jms näitavad, kuidas majas omal ajal elati ja oldi.