|
Kontrollimine näitas, et ligi 10 protsenti avalikus kasutuses olevatest
konteineritest olid ületäitunud, samuti oli mitmel juhul probleemiks
konteinerite ebapiisav ja arusaamatu tähistus.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Madli
Sõbranna, kes töötab lihatööstuses ütles, et nende tööstus maksab PAKENDIMAKSU! Saate aru! Tööstus m...
to leonhard
kirjeladtud kaup kõik olmeprügi, soovitan Ragn-Sellsi netilehelt alla laadida sorteerimistabeli, sea...
|
|
Inspektsioon juhtis mittetulundusühingutele Eesti Pakendiringlus ja Eesti
Taaskasutusorganisatsioon saadetud märgukirjas tähelepanu vajadusele
konteinereid sagedamini tühjendada või paigaldada suuremad konteinerid. Samuti
tuleks taaskasutusorganisatsioonidel laiendada ja tihendada kogumisvõrku, mis
võimaldaks inimestel võimalikult mugavalt jäätmeid üle anda.
Samas näitas konrollimine, et olukord on võrreldes aasta esimese nädalaga
juba märgatavalt paranenud.
Jäätmete sorteerimist puudutav märgukiri on saadetud ka kõigile kohalikele
omavalitsustele. Kohalikele omavalitsustele on selgitatud nende rolli
jäätmekäitluses, mis hõlmab nii olmejäätmete sortimise, veo kui ka
taaskasutamise korraldamiset kohapeal.
Samuti on omavalitsustele selgitatud nende õigusi, näiteks õigust nõuda
taaskasutusorganisatsioonidelt elanike jaoks mugava kogumissüsteemi loomist.
Möödunud reedel kohtusid keskkonnainspektsiooni ja Jäätmekäitlejate Liidu
esindajad, et arutada olmejäätmete sortimise nõudega kaasnenud kitsaskohtade
lahendamist.
Jäätmekäitlejate Liidu juhid tunnistasid hetkepuuduseks avalike
taaskasutatavate konteinerite ületäitumise, mille põhjuseks on nii
taaskasutusorganisatsioonide vähene tellimus kui ka elanikepoolne oluliselt
suurenenud sortimine.
Samuti tõdeti, et kui pakendi ja paberi ning papijäätmete kogumine on
normaliseerumas, siis enamikus omavalitsustes puudub võimalus biolagunevate aia-
ja haljastusjäätmete kogumiseks ja käitlemiseks. Lahendused peavad välja töötama
kohalikud omavalitsused. Toimetas Martti Kass, Postimees.ee |
