Internetiportaalidesse ilmuvad inimsuhete ja päevateemade kommenteerimise kõrval üha sagedamini abipalved. | | |
| | | VIIMASED KOMMENTAARID | mats
keegi võiks ka minu pangaarvet suurendada =)
sinilill
Kui sain teada, et tänavatel olevad kerjused on ka üle poolte petised, siis enam raha ei andnud. Hin...
|
|
Raha või asju küsitakse erinevate probleemide lahendamiseks, ning annetajaid jätkub pea kõigile, ehkki sageli kahtlustatakse lihtlabast pettust. Eriti kui tõeliste abipalujate sekka on sattunud kelm, kes kasutab anonüümsust hõlptulu saamiseks või on mure selline, mis eeldaks ise hakkama saamist. «Kas on lahkeid inimesi, kes aitaks. Tahtsin lastele ilusaid jõule ja võtsin neetud SMS-laenu,» kurtis jaanuari alguses Perekooli foorumis end Mures Mariks nimetanu. Abipaluja selgitas, et koos intressidega tuleb tal tagasi maksta 2500 krooni, kuid üksikemana ei suuda ta seda teha. Sõim rahale lisaks Mõne päevaga oli Mari võlg makstud, kuid lisaks rahale sai ta hulga kurje kommentaare. Usinamad uurisid välja tema elukoha, et veenduda, kas tegu tõelise hädalise või petisega. Vaidlus muutus lõpuks niivõrd isiklikuks, et foorumi haldajad pidasid õigemaks teema kustutada. Eelmise aasta novembris lõi sama foorumi kihama Laura-nimeline abipaluja Lõuna-Eestist. «Siin käib ka selliseid inimesi, kellel on vaba raha. Kas keegi saaks laenata tulevasele üksikemale, et oma lastega üürikorterisse kolida?» päris Laura. Naise jutu järgi ei võimaldanud sissetulek laenu võtta, kuid kodus elamise oli vägivaldne abikaasa võimatuks muutnud. Esmalt küsis naine 3000–4000 krooni laenuks, ent kui foorumikülastajad jõhkardi juurest lahkuda soovitasid ja selle kiirendamiseks tagastamatut abi pakkusid, jäi Laura nõusse. Raha hakkaski Laura arvele kogunema. «Raha on antud 50–500 kroonini. See on tõesti uskumatu, et on nii palju häid inimesi,» rõõmustas Laura. Lõplikuks abisummaks kogunes ligikaudu 5000 krooni. Paraku selgus foorumlaste suureks pahameeleks, et Laura ei kolinudki ära ja kulutas osa raha, nagu ta tunnistas, ise ka ei tea, millele. Mitmes foorumis on praegu käsil Helena-nimelise naise paljastamine. Teda süüdistatakse selles, et ta ühe nime all palub üksikemana tasuta lasteriideid, teises aga pakub lasteasju müügiks. Jaht Helenale käib ka seetõttu, et väidetavalt unustab ta netist ostetu eest tasuda. «Olen ise süüdi, et teda uskuma jäin ja enne raha saamist talle telefoni saatsin, kuid tahan põhimõtte pärast oma raha kätte saada,» ütles üks petetuist Postimehele. Kuressaares elava naise sõnul saatis ta Helenale kullerpostiga telefoni ning nõustus naise raskest elust kuuldes kavandatust väiksema tasuga. «Pigem oleks annetanud raha kellelegi, kellel seda tõesti vaja,» rääkis naine. Ainsana abipalujaist oma täisnime avaldanud Margit Edvand esines Pereklubi ja Perekooli foorumites oma nime all. Edvand palus mullu septembris abi paljulapselisele perele, kelle kodu hävis Pärnumaal tulekahjus. «Ma ei soovinud raha, just asju. Asi oli hull, kuna peres oli kolme nädala vanune beebi,» rääkis ta. Ootamatu lahkus Tema üllatuseks sai pere paari päevaga riided ja jalanõud, ning kahe nädalaga mööbli ja kodumasinad. «Oli neid, kes ei toonud enda vanu asju, vaid ostsid poest uusi,» kiitis Edvand. Ta lisas, et kuigi teda süüdistati võõra õnnetuse pealt kasu lõikamises, ei kahetse ta abipalvet. Edvandi sõnul oleks netis abi paludes õigem jätta abipaluja andmed salajaseks, aga abistaja peaks enda andmed avalikustama. «See näitab, et inimesel ei ole midagi varjata, petised küsivad enamasti abi endale ja soovivad seejuures jääda anonüümseks,» leidis ta. Eelmise aastani vahendas üksikisikute abipalveid- ja pakkumisi portaal heategu.ee. Heateo sihtasutuse juhataja Artur Taevere sõnul loobusid nad sellest, kuna ühekordne rahasüst probleemi enamasti ei lahenda. «Rohkem on abi süsteemsetest projektidest, lisaks jääb oht, et keegi tahab seda võimalust halvasti ära kasutada,» tõdes Taevere. Pettust on raske tõestada Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Tuuli Härsoni sõnul on abipalvete puhul, kus inimene palub abi sellepärast, et on vaene või õnnetu, peaaegu võimatu vastupidist tõestada, sest mõlemad on ju subjektiivsed mõisted. Kui politseisse pöörduks kannatanu, kes on abipalujale üle kandnud suurema summa, sest viimane põeb väidetavalt rasket haigust, kuid osutub tegelikult terveks, ning need asjaolud leiavad kinnitust, siis võib kelmi Härsoni sõnul küll kriminaalkaristus oodata. Praegu prefektuuri netipetturite kohta ühtegi kaebus esitatud ei ole. (PM) |
