Joovast teismelisest võib saada mõne aastaga alkohoolik
(10)
28.01.2006 00:01
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Tallinna Wismari haigla psühhiaatri Jaanus Mumma sõnul
on noorte alkoholiprobleemi suurenemine üha enam tuntav ka nende haiglas ning
pidevalt joovast teismelisest võib üsna ruttu saada
alkohoolik.
Mumma sõnul on uuringud näidanud, et alkoholi tarbimist alustatakse üha nooremas eas, ning vägijookidega esmatutvuse tegemise vanus on paari aasta taguse uuringu andmeil langenud juba 12.–13. eluaastale. | | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | veel to siga
Asjalik küsimus sinult, sest tegelikult kasutame seda sõna palju ilma et teaksime, kes tegelikult al...
to siga
Alkohoolikuks kutsutakse inimest, kellel on tekkinud alkoholi sõltuvus. Alkoholi sõltuvus on diagno...
|
|
Noorte alkoholi ja narkootikumide tarbimisest ülevaate saamiseks tehakse Eestis uuringuid iga nelja aasta tagant. Mumma märkis, et need küsitlused on paraku näidanud ka seda, et probleem pole mitte ainult alkoholitarvitajate noorenemine, vaid ka nende hulga märkimisväärne kasv. «Varem oli suur erinevus poiste ja tüdrukute vahel, kuid viimane uuring näitas, et tüdrukute hulk, kes teismeeas on alkoholi tarvitanud, on mõne aastaga kahekordistunud,» tõdes ta. Mumma sõnul kasvavad paljud vara alkoholiga tutvust teinud noored sellest pahest välja koos puberteediea möödumisega. «Kuid kui ikka 12-aastane pidevalt joob, siis kiire vormi korral võib ta juba nelja-viie aastaga olla väljakujunenud alkohoolik, ning neid 20-aastasi, kellel alkoholiga tõsiseid probleeme on, jätkub,» nentis arst. Mumma sõnul on noorte alkoholitarvitamine käitumishäire, mis vajab spetsialisti abi. Enamasti kaasnevad sellega ka käitumis- ja kooliprobleemid. Ravile jõuavad joomisprobleemidega teismelised enamasti vanemate või tugiisikute survel. «Tabletiga seda häda ei ravi, ning Wismarisse ravile toodud noortel tuleb probleemist vabanemiseks käia vähemalt kolm kuud psühhoteraapias,» rääkis Mumma. Noorte suureneva alkoholilembuse taga on Mumma hinnangul tänapäeva laste kiirem areng ja suur infotulv. «See ei ole Eesti eripära ning on mõneti paratamatu, kuid see ei tähenda, et sellega ei tuleks võidelda nii kodus, koolis kui ka kogu ühiskonnas,» rõhutas ta. (PM)
|
