| Täna Sakalas ilmunud artikkel «Ametniku eksitus muutis pere saatust» rääkis loo Kolga-Jaanis elavast Jürgensonide perest, kellel mullu 4. märtsil juhtus traagiline õnnetus, mille kiirabi kohaletulek oleks võib-olla saanud ära hoida. Nimelt kaebas Avo Jürgensoni naine Ave Jürgenson sel päeval valu vasakul pool rinnas ja mees helistas hädaabinumbrile 112 palvega saata kiirabi. Selle peale ühendati ta meedikuga, kes käskis raviarsti määratud ravimeid võtta ja kahe tunni pärast tagasi helistada ning rääkis ka haige endaga. Vähem kui tunni ja 40 minuti möödudes naine suri ja kiirabi tuli hiljem vaid surmatunnistust välja kirjutama. Postimees.ee küsis pääästeameti häirekeskuse osakonna juhataja Janek Laeva käest, mille järgi langetatakse sellise telefonikõne korral otsus, kas kiirabi peab välja sõitma või mitte. «Päästekorraldaja langetab oma hinnangu selle peale, milliste kaebustega inimene tema poole pöördub,» märkis Laev. «Kui ma nüüd peast rääkides ei eksi, siis selle konkreetse juhtumi osas pöörduti meie poole pretensiooniga ja me distsiplinaarkomisjoniga menetlesime ja andsime sellele tegevusele ka hinnangu, mis päädis sellega, et päästekorraldaja vallandati. See on meie hinnang sellele tegevusele,» selgitas Laev. Janek Laev rõhutas, et sellist asja ei tohi kindlasti olla, et kiirabi ei tule – välja arvatud juhul, kui on ilmselgelt näha, et kiirabi sekkumise vajadus ei ole põhjendatud. «Näiteks lihtsakoeline külmetus. Selliseid asju on ka olemas ja inimesed pöörduvad. Ja täiesti normaalne, häirekeskus peabki olema inimeste jaoks kättesaadav,» nentis ta. Laeva sõnul läbivad häirekeskuse töötajad pooleaastase koolituse, mis on väga intensiivne. Alates eelmisest aastast õpitakse Väike-Maarja Päästekoolis, kus on olemas selleks eraldi kutseõpe. Häirekeskuse juhataja lisas, et päevas menetlevad seda vastutusrikast tööd tegevad inimesed hinnanguliselt 600-700 taolist juhtumit ning nädalavahetustel oluliselt rohkemgi. Vaatamata sellele, et mõnikord tehakse vigu, on Laeva sõnul häirekeskuse osas kujundatud väga negatiivne hoiak, mis pole õige. «Mina arvan, et need inimesed teevad väga tänuväärset tööd ja nii kaua, kui on tegemist inimestega, siis neid eksimusi tahes-tahtmata tuleb ja neid jääbki tulema,» nentis Laev. Küll aga peavad kõik oma töö eest vastutama.
Küsimusele, kuhu peab pöörduma inimene, kellel on päästeametile esitada kahjunõue, nagu antud olukorras on Downi sündroomiga last koju hooldama jäänud Avo Jürgensonil, vastas Laev, et ikka kohtu poole. «Meie poole pöördus õiguskantsler, õiguskantsler tõenäoliselt andis talle (Jürgensonile – toim.) nõu või juhiseid, mismoodi peab oma õiguste eest seisma. Eesti riigis on olemas kohus, kuhu tuleb pöörduda,» rääkis Laev. «Ega ükski riigiasutus ei saa niimoodi käituda, et inimene tuleb oma kahjunõudega, ütleb, et see on tema kahju, ja kõik maksavad,» selgitas ta. |
