| Osteoporoos ehk luuhõrenemine on luustiku süsteemne haigus, millele on iseloomulik luude vähenenud mass ja luukoe ehituse häirumine koos selle tagajärjel tekkiva luude hapruse ning suurenenud luumuuruohuga, kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloog Karin Laas Eesti Ekspressi lisalehes Tervise Ekspress.
Osteoporoosile on tüüpiline kaebuste puudumine kuni esimese luumurruni, tüüpilised osteoporoosilised luumurrud on randmepiirkonnas kodarlumurd, lülisambamurd ja reieluukaelamurd.
Osteoporoosi on võimalik varakult diagnoosida, määrates inimese luutihedust densitomeetri abil.
Osteoporoosi ennetamine on vajalik alates lapseeast, mil luud kasvavad ja arenevad ning vajavad selleks parimaid tingimusi.
Lapsed ja noored täiskasvanud saavad parima ennetava efekti õigesti toitudes. Oluline on süüa kaltsiumirikast toitu: piimatooteid, sojatooteid, kala; vähesel määral saab kaltsiumit ka brokkolist, ubadest, pähklitest.
Kasvuspurdi ajal vanuses 10-18 peaksid noored saama 1300 mg kaltsiumi päevas, tervetele täiskasvanutele piisab 1000 mg kaltsiumist päevas.
Et kaltsium imenduks, on aga vaja ka D-vitamiini. D-vitamiini kõige olulisemaks allikaks on päikesevalgus. Suvisel ajal piisab 15-20 minutist päikesest päevas, kui katmata on nägu ja käsivarred. Kuna Eestis on päikest piisavalt ehk ainult suvekuudel, on oluline ka D-vitamiinirikas toit ja toidulisandid. D-vitamiini saab rasvasest kalast, munakollasest ja maksast.
Lisaks kaltsiumile on luustiku arenemiseks vajalik valgurikas toit.
Sportimine ja eelkõige hüppamine, jooksmine, tantsimine, kõndimine arenendavad noortel inimestel luutihedust ja tõstavad luumassi.
Suitsetamine ja rohke alkoholitarbimine suurendavad aga osteoporoosiriski. Toimetas Marina Zemtsovskaja, PM online |
