| «Tundub, et oht hakkab mööda saama. Lindude kõige suurem rändeaeg hakkab möö-duma ja siiani pole Eestis sei-re käigus lindudelt grippi leitud,» ütles veterinaar- ja toiduameti loomatervise ja loomakaitse osakonna juhataja Enel Niin. Ta lisas, et seetõttu võtab veterinaar- ja toiduamet tõenäoliselt mai lõpus või juuni alguses maha nõude, et kodulinde tohib pidada vaid ruumides või alal, millel on aed ümber. Rootsis kanad juba õues Rootsi võimud teatasid juba mõne nädala eest, et kodulinde võib nüüd ka õues pidada, kuid nende toitu tuleb endiselt hoida ruumides. Välja arvatud kolmes piirkonnas Stockholmi lähedal, kus märtsis leiti linnugrippi nakatunud metslinde. Ornitoloog Andres Kuresoo sõnul võib linnugripi Eestisse mittejõudmist selgitada rändlindude erineva teekonnaga. «Põhiline rändeliikumine käib Eestis üle Hollandi ja sealt linnugrippi ei leitud. Tundub, et see põhimass rändlinde, kes meile jõudsid, jäid viirusest puutumata,» ütles ta. Lisaks oli Kuresoo sõnul Eestile soosivaks teguriks gripihooaja möödumine. Linnugripp sarnaneb inimeste gripiga ning gripipuhangud on meie kliimas rohkem talvel ja kevadel. Samas ei maksa Kuresoo sõnul arvata, et viirus on täiesti kadunud ning mingit ohtu edaspidi pole. Linnugripp võib Euroopas levida veel aastaid ning uus puhang võib tulla juba eeloleval sügisel koos gripihooajaga. Ebaseaduslik kaubandus Kuresoo märkis, et Eesti pääsemisele linnugripist võis kaasa aidata ka korralikult toimiv riigivõim, sest Aafrikas ja Ida-Euroopa riikides sai linnugripp levida suuresti vaid ebaseadusliku linnukaubanduse tõttu. «Ornitoloogid arvavad, et näiteks kanade ja kodulindude illegaalne eksport on viiruse levikul olulisem tegur kui lindude ränne,» osutas ta. Näiteks Kasahstani, Venemaale või Ukrainasse levis linnugripp Kuresoo hinnangul just kodulindude kaudu, kas siis lindude endi või nende munadega. Kuidas linnugripp levib? • Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, sest põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju. • Lindude gripp on väga nakkav, ägedalt kulgev viirushaigus, mille kliinilised tunnused on raske depressioon, isutus, munatoodangu tunduv vähenemine, harja, lokutite, näopiirkonna turse, täppverevalumid limaskestadel ning äkksurm. • Lindude gripile on vastuvõtlikud kõik kodu- ja metslinnud. Nakkusallikaks on haiged või haiguse läbipõdenud viirusekandjad linnud. Nakatumine toimub seedetrakti või hingamisteede kaudu. Allikas: veterinaar- ja toiduamet |