Lähinädalatel jõuab lindude kevadränne haripunkti, kuid sellega kaasnevat võimalikku linnugripi ohtu hindab ornitoloog Aivar Leito väga väikeseks ning teemana ülespuhutuks.

«Orienteeruvalt lõpeb kevadine veelinnuränne mai lõpus - juuni alguses, rände kõige aktiivsem periood peaks jääma lähinädalatesse,» ütles Leito.

«Isegi kui meile peaks kevadrändega jõudma mõned haigestunud linnud, on epideemia puhkemine ja kodulindude nakatumise võimalus väga väike. See on olnud selgelt ülespuhutud teema,» sõnas ta.

Ka mujal maailmas ei ole seoses linnugripiga uusi arenguid täheldatud.

20. aprillil käsitleti linnugripi teemat Eesti loomakaitse seltsi ning veterinaar- ja toiduameti esindajate kohtumisel, kus leiti, et gripiteave on olnud kohati eksitav.

Inimese nakatumine linnugrippi haigestunud või viirusekandja kassi poolt on väga ebatõenäoline ning maailmas pretsedenditu, teatas veterinaar ja toiduameti pressiesindaja.

Ametlikud teated koerte linugrippi haigestumise kohta puuduvad täiesti. Seega on neljajalgsetelt koduloomadelt linnugripi saamine väga ebatõenäoline ning teravdatud või isegi vaenulik tähelepanu kasside ja koerte suhtes seoses linnugripiga ei ole põhjendatud, kinnitas veterinaar- ja toiduameti pressiesindaja.

Euroopas ei ole kinnitust leidnud fakt, et inimene oleks nakkuse saanud metslinnult, kuigi mitmed linnugrippi haigestunud linnud on leitud suurte linnade keskustest nagu näiteks Stockholm.

Linnas elavate lindude toitmise lõpetamist ei peeta põhjendatuks. Vältida tuleks otsest kontakti lindudega ning lindude toitmist kohtades, kus liigub palju inimesi - ametiasutuste, õppeasutuste, lasteaedade, tervishoiuasutuste jms vahetus läheduses.

Lindude rände kõrgajal, märtsist-maini, on Eestis linnugripi oht suurem kui kogu ülejäänud aasta vältel.

Lindude rände ajal tuleb kodulinnud hoida siseruumides või tarastatud alal, mis on soovitatavalt pealt kaetud, et vältida nende kokkupuudet rändlindudega, hoiatas veterinaar- ja toiduamet.