Sellal kui Eestis on üle 1000 professionaalse kunstniku, elatub ainult oma teoste müügist vaid sadakond. Koos majanduse arengu ja inimeste sissetulekute suurenemisega on aga kunsti väärtus ostjate silmis tõusnud – nii leidub Eestis vähemalt paarkümmend kaasaegset maalikunstnikku, kelle teoste eest ei maksta ainult vahel harva 50 000 või 100 000 krooni, vaid see on kujunemas nende teoste tavaliseks hinnataksiks.
Samas väärib tähelepanu tõsiasi, et kuigi Eestis on palju tunnustatud naiskunstnikke, kuuluvad enam teenivate kunstnike hulka üldiselt mehed. Edukamateks naismaalikunstnikeks peavad nii galeristid, kultuuriministeerium kui kunstikogujad Epp-Maria Kokamäge ja Aili Vinti.meestekeskne kunstielu Miks on Eesti mõistes hiigelsummasid teenivad kunstnikud peamiselt mehed, ei oska kunstiasjatundjad kommenteerida. Kokamägi usub, et sellel nähtusel on mitu põhjust. Nii nagu Eesti poliitikas ja äris valitsevad mehed, teevad ka kunstis edukamat karjääri mehed. «Võib-olla ei ole naistel küllalt püsivust ja järjekindlust,» arutles Kokamägi, kes kultuuriministeeriumi andmetel kuulus paar aastat tagasi Eestis enam teenivate kunstnike hulka. Kokamägi sõnul nõuab kunstiäris läbilöömine tolerantsust, mida naistel on paraku vähem kui meestel.
Ärimees Guido Sammelselg meeste eelisseisust kunstiäris uskuda siiski ei tahaks. «See võib olla hetkemulje ning praeguste oksjonite ja näituste emotsioon, sest näiteks Arrakul on juubel,» kommenteeris Sammelselg. Et aga kõrgemalt on makstud meeskunstnikud, võib Sammelselja hinnangul selgitada minevikku vaadates. «Võimalik, et meil on ajaloos olnud etapp, kus kunstielu on olnud rohkem meestekeskne. Aga kindel on see, et noorte hulgas see nii ei ole,» rõhutas ärimees. Ehkki Eesti edukaimate kunstnike teoste hind käib tavakodanikule üle jõu, kaovad galeristide hinnangul just nimetatud meeste tööd müügilt kui soojad saiad ning oksjonitel võib oodata hinnarekordeid. hinnad tõusevad lakke Üks kaasaegse kunsti rekordilisi hinnatõuse pärineb Piia Ausmani sõnul Haus Galerii kevadiselt oksjonilt ja selleks tööks oli Toomas Vindi juba ammune teos «Suvepäev». Kui maali alghinnaks oli 79 000 krooni, siis lõpphind tõusis oksjonil 120 000 kroonini. Kunstiasjatundjate sõnul võivad aga otsemüügis olla nende meeste tööd isegi mõningail juhul kallimad. Ausmani kinnitusel teevad viimastel aastatel hinnarekordeid Peeter Mudisti tööd. Nii kerkis üks Mudisti maal oksjonil alghinnalt 39 000 krooni 65 500 kroonini. Hindade suhtes on Ausmani sõnul Mudist aga lausa omaette fenomen, sest isegi tema väikeseformaadilised teosed maksavad 50 000–70 000 krooni. Sama võib Ausmani sõnul öelda ka Nikolai Kormašovi kohta, kelle puhul on populaarne just 60ndate aastate looming ning teoste hinnatasegi jääb kindlalt 30 000–50 000 krooni vahele. Rekordite püstitajate etteotsa kuulub samuti Andres Tolts, kelle üks 70ndatest pärit töö müüdi oksjonil hinnaga 82 000 krooni. Vaal Galeri tegevjuht Kaire Eerik rõhutas, et hinnarekordeid saab vaadata väga mitme külje pealt, sest üks asi on kunstiteose hind oksjonil ja teine see, kui töid müüakse näitustel või müüb seda kunstnik ise. Seega võib rääkida absoluutsetest hinnarekorditest ja teisalt sellest, milliste autorite teoste hinnad oksjonil «taevasse» tõusevad. «Need edetabelid oksjoniturul on üsna erinevad. Vaal galerii oksjonil on kaasaegsetest autoritest kõige kallimalt müüdud Olev Subbi maal, mille hind kerkis üle saja tuhande krooni ja mis oli ka tavapäratu, sest alghind oli 15 000,» rääkis Eerik. Miks aga nooremate kunstnike puhul oksjonite hinnarekordeist ei saa rääkida, on põhjus, et nende tööd ei ole sinna sattunud ja suur osa müügist käib käest kätte. Samas on Eestis ka kunstnikke, kelle tööd oksjonil jäävad odavamaks kui otsemüügis. Eeriku sõnul ostavad Eestis kunsti tänaseni pigem eraisikud ja ennekõike eestlased.
«Pean seda proportsiooni küllalt loomulikuks. Rahvusvaheline edu on püüdlus, mida ka Vaal on mitmel pool messidel käies püüdnud tagant lükata, aga kogu kunstituru seisukohalt ei jää seal sündivad käibed määravaks,» rääkis Eerik. Seda kinnitab tema sõnul ka paguluses sündinud loomingu üha sihikindlam vool kodumaale.
«Oleme viimaste aastate jooksul teinud mitmel pool teadlikku tööd ja naljatamisi võib öelda, et oksjonikogu komplekteerub suuresti kahest doonorallikast – Tartust, kus on jätkuvalt tugev kultuurkiht, ja Välis-Eestist, eriti Rootsist ja Kanadast,» märkis Eerik. Kunstnike liidu juht Jaan Elken ütles, et Eestis on professionaalseid kunstnikke üle tuhande ja ehkki liit kunstnike müügi kohta arvet ei pea ega tulusid ei kontrolli, leidub Elkeni sõnul neidki, kes toetusteta toime ei tule. «Loovisiku seaduse järgi maksame praegu kuuele tuntud loovisikule toetust, kel pole üldse mitte mingisugust sissetulekut, isegi mitte kümmet krooni,» märkis Elken.
> Loe edasi |
