|
Eesti Pangas valmis uus tööturu ülevaade, mis käsitleb tööjõu pakkumise,
nõudluse ja hinna arenguid ning võtab kokku peamised suundumused Eesti tööturul
2006. aasta esimesel poolel.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | to maret
mis homme teed? teeks tsikipriki.(c:
lada
Minu tuttavad jälle kõik on soomest ära tulnud ,sest logardid on sinna eestist kohale vajunud .Hea t...
|
|
Kiirest majanduskasvust tulenev töökäte nõudlus kasvatas tööhõivet käesoleva
aasta esimestes kvartalites rekordiliselt ligi seitse protsenti. Teist aastat
järjest kasvas hõive enamjaolt teenindussektoris, aga ka ehituses, kus hõive
suurenes eelmise aasta esimese poolega võrreldes 28 protsendi ehk 12 500 inimese
võrra.
"Oluliselt vähenes heitunute ning pensioniea tõttu mitteaktiivsete arv,"
märkis uuringu üks autoreid Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna
majanduspoliitika allosakonna juhataja Ülo Kaasik. "Peamiselt sisenesid
tööturule Lõuna-Eesti ja Ida-Virumaa parimas tööeas ning vanemaealised
inimesed.”
Kaasiku sõnul on märke tööturu olukorra pingestumisest võrreldes 2005.
aastaga.
„Tööpuuduse vähenemine on tervitatav, kuid mõnedes sektorites on sellega
kaasnenud tööjõu nappus ning ülikiire palgakasv. Oma mõju avaldab ka välismaal
töötavate inimeste arvu suurenemine,” lisas ta.
Keskmine palk kasvas 2006. aasta esimeses ja teises kvartalis vastavalt 15,7
ja 15 protsenti, mis oli Eesti Panga prognoositust kiirem. 2005. aasta palgakasv
oli 10,8 protsenti.
Kiire palgakasv on ületamas oluliselt tootlikkuse kasvu. See suurendab riski,
et kiire palgakasv hakkab mõjutama inflatsiooni või vähendab Eesti ettevõtete
konkurentsivõimet välisturgudel.
Ülevaates analüüsitakse ka tööturu institutsionaalset arengut. Äsja vastu
võetud 2007. aasta riigieelarve näeb ette töötutoetuse ja toimetuleku toetuse
üsna olulist tõusu. Mõnel juhul võib toetuste suurendamine vähendada
motivatsiooni võtta vastu alampalgaga töö. Samas ületab töötute
reservatsioonipalk märgatavalt alampalka, mistõttu ülal mainitud muutuste
tegelik mõju ei ole ilmselt kuigi suur. |
