Üleliigse bensoehappe sisaldusega mahlajoogid saadeti Lätti umbes kuu aja eest ning praegu ei ole veel teada, kui suur osa sellest ära osteti. Tartu Õlletehase juhi Tarmo Noobi sõnul oli partii suurus alla 20 000 liitri, mis ei ole väga suur kogus. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Tigu
Meie pere joob ka seda jooki üsna tihedalt. Ja üldse oleme eelistanud alati A Le Coq-i toodangut. Ar...
pkt
vast ikka oli Aura Active, mitte Arctic
|
|
«Korjame kõik nõuetele mittevastavad joogid müügilt ära ning nüüdseks on lettidel juba uus, normidele vastav kaup,» kinnitas ta.Kuigi ülearuse säilitusainega joogipartii läks tervikuna Lätti, oli firma sunnitud laskma kontrollida ka kõik teised partiid, mis on tehasest välja saadetud või veel ladudes. Veterinaar- ja toiduameti (VTA) teatel mujal rikkumisi ei avastatud. Tehasele läheb juhtunu Noobi sõnul maksma mõnikümmend tuhat krooni, kuid sellest suurem on tema kinnitusel kahju löögist, mille sai firma maine. «Lätlased ei hoia muidugi asjast rääkides emotsioone tagasi, et nende oma tootjad sellest kasu saaks lõigata,» rääkis ta. Uuringute eest tasub riik Lätisse viib Tartu Õlletehas rohkem mahlu ja mahlajooke kui teistesse välisriikidesse. Kokku läheb firma mahlatoodetest välismaale umbes 15 protsenti. Noobi hinnangul näitab aeg, kui väga lätlased juhtunut hinge võtavad ja kas see nende tarbimisharjumusi mõjutab. Lisakulutused tekivad ettevõttele kauba kokkukorjamisest.
VTA juhi Ago Pärteli sõnul ei pea firma lisauuringute eest maksma, sest kõik järelevalve proovid maksab kinni riik, kui midagi keelatut ei leita. Pärteli kinnitusel võib Tartu Õlletehas juhtunust pääseda ka trahvita, kui selgub, et tegemist oli üksikjuhtumiga ning rikkumine ei olnud suur.
Müügilt korjatud mahlajookides oli bensoehappe sisaldus lubatust 15 protsenti suurem. Samas jäi säilitusainete kogusisaldus joogis lubatule kaks korda alla. Noobi sõnul põhjustas vea üks nende töötaja, kes ajas omavahel segamini kahe säilitusaine kogused. Auraga pole probleeme Et eksinud inimene ei tööta enam firmas, ei võeta tema suhtes ka midagi ette. «Tahtsime talt seletuskirja küsida, kuid siis selgus, et ta on meilt lahkunud,» rääkis Noop. Noobi kinnitusel saab sama koguse bensoehapet ka näiteks paarisaja grammi jõhvikate söömisest ning sestap võib väita, et inimeste tervisele eksimus otsest ohtu ei kujutanud. Sama meelt on ka VTA, kes pole ka varem Aura jookidest midagi keelatut leidnud. Noop kinnitas Postimees Online’ile, et kõik tootepartiid analüüsitakse enne tehasest väljasaatmist läbi, kuid seni ei kontrollitud säilitusainete sisaldust, vaid ainult seda, et tootes ei oleks ühtegi bakterit. Nüüd muudab ettevõte kontrollisüsteemi nii, et lisaks bakteritele kontrollitakse teist korda üle ka säilitusainete kogus. Bensoehape • Bensoehape on toidu säilitusaine, mida kasutatakse toidus eeskätt hallitusseente, pärmide ja mõnede bakterite kasvu takistamiseks. • Looduslikult leidub bensoehapet pohlades, jõhvikates ja mõningal määral ka mustikates. Seetõttu säilivad pohla- ja jõhvikakeedised ka eriti hästi. • Bensoehappe liigne kogus võib põhjustada allergia- ning astmasümptomite ägenemist, peavalu, migreeni ja maoärritust. Allikas: VTA
|
