| Uus ühend koosneb molekulaarsest vesinikust ja hapnikust ning püsib lühiaegselt vaid laboratoorsetes tingimustes, kirjutab ScienceNOW Daily News. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | MÕhk
Teise H2O molekuli küljest. Missa arvasid, et nad aint ühte molekuli pitsitasid vaakumis?
mälloff
H2O-st sai H2O2.
kust nad ühtäkki seda O-d juurde said?
|
|
See on erinev seni tuntud seitsmeteistkümnest jäävormist ja teadlased usuvad, et selle jää uuringud võimaldavad aru saada vee loomusest ekstreemtingimustes nagu planeetide ja tuumareaktorite sisemus. Selle ühendi abil loodetakse leida ka uut tüüpi kõrgenergeetilisi raketikütuseid. Carnegie meeskond Wendy Mao juhtimisel püüdis kõrge rõhu all lõhustada vett molekulaarseks vesinikuks ja hapnikuks. Väike jääkuubik suruti teemandist «kruustangide» vahel kokku rõhuni 17 gigapaskalit (umbes 170 tuhat atmosfääri) ning kiiritati seda suure energiaga röntgenkiirtega. Vee molekulid lagunesid, kombineerudes uuesti senitundmatuks H2 ja O2 vormiks. Eksperimendi edu sõltus röntgenkiirte energiast. Uurimisrühma liikme Russell Hemley sõnade kohaselt õnnestus neil kogemata tabada vajalik kitsas vahemik – suurema energiaga kiirgus oleks läbinud jää seda mõjutamata, väiksema energiaga aga neeldunud aparatuuri teemantosades. See selgitab, miks seda ühendit polnud keegi varem avastanud. Ühend säilis seni, kuni teda kiiritati 10 000 elektronvoldise röntgenkiirgusega ja hoiti vähemalt ühe gigapaskalise (10 000 atmosfääri) rõhu all. Teadlaste selgitusel on tegemist kristalse tahke ainega, mille põhjalikuma struktuuri väljaselgitamise kallale alles asutakse. Uus ollus pakub väga suurt huvi nii NASAle kui USA õhujõududele, kes otsivad efektiivsemaid oksüdeerijaid tahke raketikütuse jaoks. Toimetas Veiko Tamm |
