|
WiFi/WiMax.ee portaal pakub teavet traadita interneti kättesaadavuse kohta
kogu riigis.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | awe miks arvate et tingimata vahele jääb? enne sigadust paigaldan teise operatsioonisüsteemi, muudan wif...
to pahalane Mis asi on õige?
|
| «WiFi atesteerimine ja tähistamine nõuab aega, sest säästuruuterid ei sobi
avalikku kasutusse. Pole mõtet tähistada WiFi't seal, kus see ei tööta,» märkis
WiFi.ee toimetaja Veljo Haamer Tarbija 24-le.
«WiFi seadmete hind ja kvaliteet on langenud, sageli tuleb kõikuva töövõimega
võrk kohapeal enne registreerimist korrastada, mis nõuab aga aega,» lisas
Haamer.
Aasta alguses oli Eestis 680 WiFi leviala, poole aastaga lisandus
132 uut leviala. Kogu 2005. aastaga lisandus Eestisse 250 uut WiFi leviala.
Praegu asub enim ehk 326 traadita interneti leviala Tallinnas.
Pealinnale järgneb 88 levialaga Tartumaa, Pärnumaa 57, Valgamaa 46 ja
Harjumaa 45 traadita netitsooniga.
Viljandimaal on 43 leviala, Läänemaal 42, Saaremaal 39, Lääne-Virumaal 36,
Ida-Virumaal 35, Võrumaal 26 ja Jõgevamaal 25.
Maakondade pingerea lõpetavad Põlvamaa 22, Raplamaa 15, Järvamaa 13 ja
Hiiumaa 11 traadita netitsooniga.
Aasta algusest on kõige enam levialasid lisandunud Tallinnasse - 66 ja
Tartumaale - 18 uut leviala. 15 leviala on lisandunud Ida-Virumaale ning 13 uut
leviala on avatud Harjumaal ja Läänemaal.
Esimene avalik WiFi leviala avati Eestis 2001. aasta mais. Toimetas Veiko Tamm |